"Töötuskindlustus on seni toiminud ainult kiirel majanduskasvu perioodil. Enne kui kindlustushüvitisi pole välja makstud ka majanduslanguse faasis, võib makse kogumise lõpetamine osutuda väga lühinägelikuks sammuks," kommenteeris töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ETV24-le maksumaksjate liidu seisukohti.

Paavel tõi näiteks meie põhjanaabrid, kes läksid 1980. aastate lõpus reservide kärpimise teed, kuid olid majanduslanguse ajal sunnitud töötuskindlustusmakse määra tõstma kümme korda kõrgemale.

"Sellised lühinägelikud otsused, mis sunnivad niigi keerulisel ajal maksemäära tõstma, pole kindlasti ei töötajate ega tööandjate huvides," kinnitas Paavel. "Seetõttu on töötukassat juhtivad osapooled lähtunud põhimõttest, et töötuskindlustuse reserv peab olema piisavalt suur selleks, et majanduskriisi ajal ei peaks maksemäära tõstma. 1-2 aasta hüvitiste kulu suurune reserv ei ole selleks kindlasti piisav."

Töötukassa juhatuse esimehe sõnul on tänaseks kogunenud reservid kiire majanduskasvu tulemus.

"Makse peatamine ei pruugi osutuda otstarbekaks sammuks (seda ei võimalda ka kehtiv seadusandlus), sest töötuskindlustus on mõeldud ennekõike majanduslangusega kaasnevate riskide leevendamiseks, mida me seni pole õnneks pidanud läbi elama," selgitas Paavel.

Ka Tartu ülikooli makromajanduse professori Raul Eametsa sõnul on maksumaksjate liidu seisukoht lühinägelik. Töötukassa varade kavandamisel peaks olema pigem konservatiivne, sest ei saa eeldada, et Eesti praegune majanduslik edu jätkub ka tulevikus.

Eamets lisas, et arvestada tuleb ka palgataseme tõusuga, mille tõttu töötukassal kulub hüvitisteks tulevikus rohkem raha.