Tööandjate keskliidu juht ja töötukassa nõukogu liige Arto Aas möönis, et märtsist maini kestva palgameetme jaoks eraldatud 250 miljonist eurost tuleb tõenäoliselt täpselt välja, aga teist ringi nii kallist toetusmeedet töötukassa enda vahenditest kindlasti võimalik rahastada pole. Täna teataski töötukassa nõukogu, et teeb valitsusele ettepaneku palgatoetust pikendada ühe kuu võrra, seda oluliselt karmimatel tingimustel. Selleks tuleb raha töötukassa reservist ja maksab ca 50-60 miljonit eurot.

"Rohkemaks pole töötukassal endal raha ja paraku pole kindlust ja selgelt infot, et valitsus ja riigikogu oleks kriisimeetme pikendamiseks valmis raha juurde panema. Saime praegu valutava südamega teha töötukassa meetmetega maksimumi," tunnistas Arto Aas.

Ta ütles, et töötukassa nõukogus soovisid kõik, kes laua taga olid, teha ka järgmise palgahüvitise ringi kohe pikemaks ajaks, aga töötukassa reservide raha ei saa ära kulutada. "Ja seetõttu oli tingimusi vaja ka karmistada. Seda oleks pidanud ehk nagunii tegema, ka siis kui raha oleks rohkem olnud," möönis Aas. "Loodame, et sellest on siiski abi neile, kel valu kõige suurem."

Miks siis valitsus palgameetme pikendamise osas seisukohta ei võta? "Me küsisime ka eile peaministrilt, et kas valitsusel on arusaam teiseks lisaeelarveks, küsisime ka täna - vastus on sama, et ei ole kindlalt plaani. Tööandjate keskliit on esitanud juba ka palve, et töötukassa reservi võiks valitsus nö ühekordse süstina raha juurde panna, Euroopa Liit pakub ju selles osas abi jne. Aga seda vastust ei tulnud.

Tõenäoliselt valitsus lisaeelarvet niipea menetlema ei hakkagi, võib-olla tehakse seda septembris kui tuleb suvine majandusprognoos. Aga seda keegi ei tea, mis seal sees võib olla - kas seal on kärpeid vms, määramatust on väga palju."

Aasa sõnul kulub töötukassa ca 800 miljoni eurosest reservist tänavu ära pool.