Töötukassa nõukogu esimees, ametiühingute juht Harri Taliga ütles
, et otsustamine lükati edasi tööandjate soovil.

"Tegelikult on ju päevselge, et töötuskindlustuse maksemäära tuleb tõsta, vastasel juhul jooksevad töötukassa reservid aasta lõpuks tühjaks. Ja ega rahandusministeeriumi prognoosist pole oodata muud, kui et olukord on hull ja võib veel hullemaks minna," rääkis Taliga.

Taliga märkis, et põhimõtteliselt võib ju töötuskindlustuse maksemäära kolmele protsendile tõstmise otsuse langetada ka 20. aprillil, kuid tema ei näe sellele otsusele niikuinii mingit alternatiivi.

"Töötukassa eelarves on tänavu arvestatud vaid 49 000 töötu abistamisega. Kui need näitajad suurenevad ja töötuna olemise aeg pikeneb, siis pole võimalik olukorda teisiti parandada," rääkis ta.

Taliga lisas, et võib-olla üritavad tööandjad otsuse venitamisega ametiühingutele kuidagi survet avaldada või siis valitsuselt midagi välja kaubelda.

Peaminister Andrsu Ansipi sõnul pole riigil kohustust anda töötukassale lisaraha, kui see töötukassa otsustamatuse tõttu järgmiseks aastaks otsa saab. Kui töötuskindlustusmäärasid suvel plaanitust veelgi enam ei tõsteta, jääb aasta lõpuks töötukassa reservi vaid 80 miljonit krooni.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on töötuskindlustusmaksemäära tõstmine kolme protsendini vältimatu, et täita töötukassale peale pandud kohustusi.

Töötuskindlustusmakse määr on praegu 0,6 protsenti töötajale ja 0,3 protsenti tööandjale. Alates 1. juulist on praegu ettenähtud maksemäära tõus töötajatele ühe protsendini ja tööandja maksemäära 0,5 protsendini.