Suurima osa väljamakstud hüvitistest moodustas töötuskindlustushüvitis, 40,9 miljonit krooni, mida makstakse töötutele kaotatud sissetuleku osaliseks kompenseerimiseks tööotsingute ajal, teatas töötukassa avalike suhete juht Anu Ojasalu.

Sellele järgnes 13,8 miljonit krooni kollektiivse koondamise hüvitist, mida makstakse töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise korral ning 6 miljonit maksejõuetuse hüvitist, millega hüvitatakse töötajatele tööandja pankroti tõttu saamata jäänud tasud.

Jaanuaris lisandus 4 256 uut töötuskindlustushüvitise saajat, mis on oluliselt suurem detsembri näitajast ja neli korda suurem võrreldes eelmise aasta jaanuariga.

Kokku maksis töötukassa jaanuaris töötuskindlustushüvitist 10 085 inimesele ning keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4 060 krooni.

Kollektiivse koondamise hüvitist määrati jaanuaris 956 inimesele, mis on ligilähedane detsembri tasemele. Keskmiselt määras töötukassa kollektiivselt koondatule hüvitist 15 837 krooni. Suurim hüvitise saajate arv oli Pärnu Linavabrikust - 82 inimest, kes said kokku 1,1 miljonit krooni hüvitist. Kokkuvõttes töötas suurim osa jaanuaris kollektiivse koondamise hüvitist saanutest eelnevalt kaubanduses.

Tööandja maksejõuetuse ehk pankrotihüvitist määras töötukassa jaanuaris 200 inimesele ja keskmine hüvitise suurus oli 34 840 krooni. Suurimale arvule inimestele määras töötukassa pankrotihüvitist Superseacat OÜ pankroti tõttu. Selle pankrotijuhtumi raames määrati hüvitis 64 inimesele kogusummas 2,4 miljonit krooni.

Seetõttu oli ka suurim osa jaanuari pankrotihüvitise saajatest olnud eelnevalt hõivatud veetranspordis, pea sama palju oli hüvitisesaajaid ka ehituse sektoris.