Esimest korda oli 2004. aasta töötuskindlustusmakse määr töötukassa nõukogu päevakorras 4. septembril, kuid siis otsustasid nõukogu liikmed, et otsuse langetamiseks pole piisavalt andmeid ning nõudsid juhatuselt täiendavaid arvutusi. Lisaks toodi välja vajadus oodata ära euroreferendumi tulemus.

Uuesti pidi nõukogu kokku saama 16. septembril, kuid siis jäi koosolek ära, kuna nõukogu esimees Riivo Sinijärv oli haige. Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel mainis aga juba märtsis, et tõenäoliselt tuleb suvel arutlusele, kas järgmisel aastal peaks kindlustusmakset alandama, kuna raha on hästi laekunud.

Töötukassa avalike suhete juhi Maige Pröömi sõnul on nõukogu liikmed omavahel ja juhatusega vabamas õhkkonnas tegelikult töötuskindlustusmakse määra arutanud, kuid ta ei osanud öelda, miks pole otsust tänaseni sündinud. Pröömi sõnul said nõukogu liikmed juhatuse tehtud arvutused kätte nädal enne koosolekut.

Oma kindla seisukoha, palju peaksime oma palgast tuleval aastal töötukassase maksma on kuuest nõukogu liikmest välja öelnud vaid Henn Vallimäe teenistujate ametiliitude organisatsioonist (TALO) ning ametiühingute keskliidust (EAKL) nõukokku kuuluv Harri Taliga.

TALO jõudis üksmeelse otsuseni soovitada maksemäära töötajapoolse osa vähendamist 20% võrra. Ehk siis praeguse 1% asemel peaks töötaja töötukassasse maksma 0,8%.

EAKLi juhatus võttis eelmise nädalal aga vastu otsuse pooldada maksemäära samaks jätmist. “Süsteem on liiga noor ja õrn,” ütles töötukassas EAKLi esindav Harri Taliga. “Täna me võime ju teha sellise ilusa otsuse maksemäära langetada, kuid kui järgmisel aastal tööhõive langeb, siis taas maksemäära tõstmine on väga valuline otsus.”