Tööturul ei maksa mitte vanus ja sugu, vaid oskused
Komberdasin peaaegu kinnisilmi kööki. Kohvipurk oli tühi! Siis külastas mind “päästev mõte”: mina ei olegi süüdi!
Süüdi on kõrvaltoas rahulikult Une-Mati kaisus põõnav järeltulev põlvkond. Tema oleks võinud (ja lausa pidanud) ostma mulle uue ja popi kella ning kohvi. Ja üldse, miks tema ei või esimesena tõusta ja kohvi keeta?
Minu solvunud olek sai tuult tiibadesse, kui meenus tuttava pool kuuldud pikk jutt teemal, kui hukas on tänapäeva noorus. Ja kuidas meie, keskealiste ja eriti veel naisterahvaste ees on kõik uksed kinni. Igal pool seisab selja taga krapsakas noor ja ainult ootab hetke, millal töökoht ära näpata. Olin sellest jutust pikka aega segaduses ja tugevalt häiritud. Kohe nii tugevalt, et isegi minu enesekindlus oli põgenemas.
Aga kui nüüd uuesti hommiku peale mõelda, siis keegi ei keelanud mul oma tööd paremini planeerida. Nii et poleks olnud vaja poole ööni arvutiekraani põrnitseda. Juba ammu oleksin võinud osta uue ärataja. Ja nii edasi.
Kogemus ja õppimisvõime
Meelde tuli üks teine hommik. Siis olin võidurõõmus ja energiline. Olin just saanud teada, et võitsin ühe projekti konkursi. Võitsin endast nooremaid, ja veel meesterahvaid.
Tõele au andes pean ütlema, et kaotanud olen ma ka. Minu elukogemus või noortepäraselt öeldud point on selles, et mul lihtsalt ei ole iialgi tulnud pähe konkureerida kellegi vanuse või sooga. Olen valinud võimalikku tööandjat ikka usus, et tema langetab otsuse lähtuvalt professionaalsusest, sest sellest sõltub tema äri tulemuslikkus.
Elu on juba kord selline, et keegi on meist targem, ilusam või mõnel alal asjatundlikum. Maailm on täiuslik vaid siis, kui kõrvuti on kogemus ja õppimisvõime. Vanem põlvkond armastab ikka noorematele ette heita, kuidas need on ninakad ja mõnikord üleolevadki. Olen aru saanud, et noor inimene varjab näilise ülbuse taha sageli oskamatust, kohmetust ja kogenematust. Loomulikult oleks palju lihtsam, kui ta tuleks ja küsiks. Enamasti ka tullakse, aga alati on keegi, kes ei palu abi. See on usalduse küsimus. Kes on inimene, kellele võin usaldada saladuse, et vahel olen nõrk ja vajan põlvkonnatagust kogemust? Kellelt saaksin julgustust ja kinnitust, et olen õigel teel?
Tarkus järeltulijatele
Küllap oleks nii mõnegi arvates lahe, kui elukogemus oleks tarkvarana poes saadaval ja annaks koos asjaliku riistvaraga läbilöögivõime kogu eluks. Ometi, ainult elatud elu ja tehtud teod annavad tarkuse, mida vajab järgmine põlvkond. Endast poole nooremate või vanemate mõistmiseks pole vaja rahvuslikku päästmisprogrammi. Piisab, kui püüda mõista ja mitte hukka mõista. Elukogenematus ei ole puudus, mida häbeneda.
Artikkel on refereering Tiina Tšatšua ettekandest, mille ta peab laupäeval toimuval õpilaskonverentsil “Sinu võimalused”.
Konverentsid, raamat
ja kodulehekülg
Noorte inimeste loodud mittetulundusühing (MTÜ) BGC Grupp aitab eakaaslastel mõelda, kus ja mida pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi õppida ning kelleks saada.
Nii korraldab MTÜ sel laupäeval ja ka 12. novembril konverentsi “Sinu võimalused”. Teema on üks, esinejad erinevad.
Laupäeval tuleb kõneks, kuidas haridustee ja karjääri valikul arvestada enda isikuomadustega; kuidas jõuda unistuste töökohani; kuidas saada ettevõtjaks jmt. Räägitakse sellestki, kuidas sobivaid riigieksameid valida.
Ettevõtmise raames valmis “Noorte heade mõtete raamat”, milles 40 Eesti tipptegijat erinevatelt elualadelt (nt Mart Laar, Toivo Maimets, Jüri Ennet, Anu Virovere) jagavad nõuandeid ja isiklikke kogemusi just neil samadel teemadel.
Raamatust ja konverentsidest saab täpsemalt lugeda “Sinu võimaluste” koduleheküljelt www.voimalused.ee Sealt leiab riigieksamite ja erialavalikuga kimpus olija ka kutsesobivustesti. Agne Narusk
