Mõnes liikmesriigis, sealhulgas ka Eestis, ilmneb üha selgemalt eelarvekärbete ja maksude suurendamise negatiivne mõju tööhõivele ja elatustasemele. Veel selgub ülevaatest, et netosisseränne ELi-välistest riikidest on vähenenud ning et kriis on vähendanud sündimust, teatas Euroopa Komisjon pressile.

„Sotsiaalne kriis Euroopas süveneb ning paljudes liikmesriikides ei ole olukorra paranemist ette näha,” märkis ELi tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik László Andor.

„Väga sageli on kriis kõige rängemalt tabanud kõige vaesemaid. Valitsused peavad investeerima kaasavasse majanduskasvu ja andma inimestele võimaluse väärikalt elatist teenida. Komisjoni hiljuti vastu võetud sotsiaalsete investeeringute paketis käsitletakse viise, kuidas seda teha. Aga kõige tähtsam on suurendada solidaarsust nii riikide sees kui ka riikide vahel. Üksnes ühte hoides saame kriisist üle.”

Eelarvekärped ja maksude suurendamine on mõjutanud suure ja väikese sissetulekuga rahvastikurühmi erinevalt. Eesti paistab aruandes silma alates 2008. aastast kuni läinud aasta keskpaigani vastu võetud kokkuhoiumeetmete regressiivse mõju poolest sissetulekutoetustele ja pensionidele.

Analüüs näitab, et eelarvereformid tuleb väga hoolikalt läbi mõelda, et need ei tabaks kõige rängemalt kõige vaesemaid inimesi, nagu on juhtunud lisaks Eestile ka nt Leedus.

Positiivsena võib Eesti puhul esile tuua majanduse jätkuvat kasvamist, eestlaste suhtelist optimistlikkust tööturu väljavaadete suhtes ning noorte töötuse määra vähenemist viimase aasta jooksul.

Selle aasta jaanuaris suurenes töötute arv ELis jätkuvalt, kasvades 26,2 miljoni inimeseni, euroalal 19 miljonini, mis moodustab majanduslikult aktiivsest rahvastikust 10,8%, euroalal oli see number 11,9%.

Erinevus euroala lõunaosa ja äärealade ning põhjaosa töötuse taseme vahel suurenes möödunud aastal 10 protsendipunktini. Nii suur pole see varem kunagi olnud.

ELi SKP vähenes läinud aasta neljandas kvartalis pool protsenti, mis on 2009. aasta algusest saadik kõige järsem langus. Tööhõive langes läinud aastal ELis kokku 0,4%, tööhõivenäitajad paranesid ainult osaajatöö puhul. Ainuüksi möödunud aasta neljandas kvartalis langes tööhõive eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%.

Noorte töötus on jõudnud kogu ELis enneolematult kõrgele tasemele - sel jaanuaril oli tööta 23,6% aktiivsetest noortest ning samuti on noorte töötuse perioodid pikenenud.

Läinud aasta kolmandas kvartalis oli 7,1% aktiivsetest noortest olnud ilma tööta üle aasta, 2011. aastal oli see näitaja 6,3%.