##Töötuskindlustuse esimeste kogemuste põhjal võib väita, et see tagab tööotsijaile sissetuleku, mis lubab igapäevase eluga paremini toime tulla ja uut sobivat tööd otsida. Keskmine töötuskindlustushüvitis ületab elatusmiinimumi ja on suuruselt võrreldav miinimumpalgaga.

Kuigi töötuskindlustuse loomisel väljendatud hirm, et see soodustab iseenesest pikka töötusepõlve, ei ole kinnitust leidnud, maksab töötukassa enamikul juhtudel hüvitist maksimumperioodi – kuus kuud. Pool aastat on tööturult eemalolekuks pikk aeg, sest nagu hoiatab rahvusvaheline statistika, kahanevad töölesaamise väljavaated selle jooksul kaks korda.

Töötukassa hinnangul on tööhõive suurendamise, tööpuuduse vähendamise ja pika-ajalise töötuse ennetamiseks vaja (ja ka võimalik) tänasest märgatavalt paremini ära kasutada ka töötukassa ja töötuskindlustussüsteemi võimalusi.

Õigus abile, kohustus tööd otsida

Mõistetavalt tähendab töötuks jäämine eeskätt muret oma majandusliku olukorra pärast. Töötukassa igapäevaseks oluliseks ülesandeks on korrektne ja õigeaegne hüvitiste määramine ja väljamaksmine ning varade haldamine. See ei pea aga sugugi tähendama, et töötukassa olemasolu ainukeseks mõtteks on “kassana” raha välja maksta. Paljude teiste riikide kogemus on näidanud, et hüvitistesüsteem, mis seab esikohale töö leidmise ja nõuab hüvitisesaajailt aktiivset tööotsimist, aitab vähendada tööpuudust ja töötuse kestust.

Töötukassa seisukohast on Eesti tänase tööturuteenuste ja töötushüvitiste korralduse puuduseks see, et töötukassal puudub otsene võimalus mõjutada töötuskindlustushüvitise saajate tööotsingute aktiivsust, kuna tööotsingute motiveerimine ja kontrollimine on tööhõiveametite ülesanne. Hoopis vastutustundetud on ametnike üleskutsed töölemineku asemel võimalikult kaua töötushüvitisest elada. Seetõttu peame väga oluliseks, et töö otsimise nõue ei jääks tühjaks seadusesätteks, vaid et tööhõiveametid tegelikkuses selle täitmist toetaks ja kontrolliks. Kindlasti peab lisanduma tööotsijale just niisuguse abi andmine, mida ta tööle naasmiseks ja seal püsimiseks vajab.

Töötuse ennetamise või töötuse kestuse lühendamise ees-märgil on töötukassa muuhulgas kaalunud võimalusi pakkuda kohustusliku töötuskindlustusmakse eest tööandjatele ja töötajatele aktiivsemaid teenuseid. Esimese sammuna taotles töötukassa koos oma partnerorganisatsioonidega Euroopa Sotsiaalfondi toetust, et käivitada terviklik ja tõhus süsteem kollektiivsete koondamiste tagajärjel töö kaotanud inimeste kiireks tööleaitamiseks.

Tööturureformi stardi ootel

Üha enam on võimalik teiste riikide praktikast leida kinnitust, et töötusega seotud probleeme on kõige tõhusam lahendada siis, kui töötutele osutatakse tööturuteenuseid, toetusi ja muud abi seostatult ning vastavalt igaühe võimetele ja vajadustele. Eesti tööturumeetmete kontseptsioonis on tänase olukorra parandamiseks mitmeid häid mõtteid: tööotsijatele individuaalsete tööotsingukavade koostamine, juhtumikorraldaja abiga erinevate tööturumeetmete, sotsiaalteenuste ja -toetuste sidumine ühtseks “abipaketiks” jms.

Töötukassa peab äärmiselt oluliseks, et juba eelmisel kevadel kokku pandud ja valitsuse heakskiidu saanud põhjalikku tööturureformi kava asutaks kohe täitma. See tagaks ka töötuskindlustuse sihipärase kasutamise ja usaldusväärse käekäigu.