Töötuskindlustuse makse võib aastaga mitu korda tõusta
Et Eesti Töötukassa kulud on töötute arvu kasvu tõttu järsult kasvanud, peab kassa sel aastal kasutusele võtma ka osa seitsme tegutsemisaasta jooksul kogutud reservidest.
Rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades võivad töötukassa 2,8 miljardi kroonini ulatuvad reservid asutuse juhi Meelis Paaveli hinnangul aga lähiaastail otsa saada. Seetõttu tuleks tuleviku kindlustamiseks lisatulu leida.
„Hüvitiste kulu jääb ka edaspidi kõrgeks. Reservide piisavus sõltub sellest, kui sügavaks ja pikaks majanduslangus kujuneb.
Maksemäärade üks protsent ja 0,5 protsenti korral 2009. ja 2010. aastaks töötukassal vahendeid jätkub, kuid probleemid võivad tekkida 2011. aastal,” sõnas Paavel. „Sügisel vaatame need protsendid jälle üle.”
Praegu peavad töövõtjad riigile palgast töötuskindlustusmakseks loovutama 0,6 protsenti, tööandjad aga 0,3 protsenti.
Novembri lõpus kiitis valitsus heaks töötukassa nõukogu ettepaneku kehtestada selle aasta 1. juulist uued maksemäärad, vastavalt 1 ja 0,5 protsenti.
Töötuskindlustusseaduse järgi võib valitsus töötukassa nõukogu ettepanekul maksemäära tõsta töövõtjatel kuni kahe protsendini ja tööandjatel kuni ühe protsendini töötaja palgast.
„Juulist kehtima hakkavad määrad püsivad 2010. aastani.
Et määr tõuseb kolme protsendini, ma ei ennusta, aga see jääb vahemikku 1,5–3 protsenti,” arvas Paavel.
Töötukassa kinnitas detsembris käesolevaks aastaks eelarve, mis on praegu 27 miljoni krooniga miinuses.
Et 1. juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus võeti vastu pärast seda, tuleb kassa nõukogu kokku lisaeelarvet arutama 23. veebruaril.
Meelis Paaveli hinnangul suurendavad uue seadusega muudetud hüvitiste reeglid ja töötukassaga ühendatava tööturuameti ülesannete ülevõtmisest tulenevad lisakohustused töötukassa 2009. aasta kulusid vähemalt poole miljardi krooni võrra. See summa tuleb ammutada reservist.
Töötukassa nõukogu esimees Harry Taliga kassa tuleviku kohal esialgu murepilvi ei näe, öeldes, et kindlustuse põhimõte ongi toimida tsüklile vastu.
„Selleks reserve kogutigi, et toetada töötukassa tegevust rasketel aegadel,” märkis ta, tuletades meelde, et headel aastatel kritiseeriti kassat liigsuure puhvri kogumise pärast.
Ometi peaksid reservid Taliga sõnul olema piisavad, et keerulises olukorras mitte maksemäära tõsta. Ametiühingute keskliidu juhina võitles ta selle vastu, kuid ei suutnud otsust takistada.
„Valitsus oli huvitatud määra tõstmisest, et üldist riigieelarve tasakaalu parandada. Need olid poliitilised põhjused,” lisas ta.
Reservide kokkukuivamist kassa nõukogu esimees ei usu.
„Kui täna on meil reserve suurusjärgus kolm miljardit krooni, siis saaksime 300 miljoni krooniga miinuses eelarvega jätkata maksemäära tõstmata kümme aastat,” arvas ta ja lisas, et nii pikka majanduslangust ilmselt siiski oodata ei ole.
„Paanikaks ei ole kindlasti põhjust,” rahustas ta.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel Taliga optimismi ei jaga, öeldes, et olukord on väga kiiresti muutunud ja rahandusministeeriumi majandusprognooside täitumisel 2010. ja 2011. aastal söövad kõrged kulud reservid sel perioodil ära.
Seadus sunnib makseid tõstma
Töötuskindlustusseaduse järgi peab töötukassal olema kogutud reservkapital, mis on vähemalt kümme protsenti kassa varade mahust. Kui sellest üle jääv puhver ära kasutatakse ja kassa peab minema kohustusliku reservi kallale, tuleb tõsta töötuskindlustusmakse määra nii palju, et see tagaks kassa eesmärkide täitmiseks piisavate vahendite laekumise.
Töötukassal on praegu varasid umbes 3,2 miljardit krooni, kohustuslikku reservi ületavat puhvrit on sellest aga umbes 2,8 miljardit krooni.
Et reservid on veel piisavalt suured, et pea maksemäära selleaastast tõusu vajalikuks ka riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Eiki Nestor.
„Kui kassa nõukogu ja juhatus näevad, mis varadega pikemas perspektiivis juhtuma hakkab, siis on neil näiteks 2010. aasta jaoks võimalus maksemäära kohta teha oma ettepanekuid. Sel aastal nad selleks veel sunnitud ei ole,” rääkis Nestor.
Riigikogulane lisas, et töötukassa nõukogu võib valitsusele maksemäära tõstmise ettepaneku teha ka ennetavalt, et hoida reserve nõutud tasemest kõrgemal.
Töötuskindlustusmakse määra tõstmine juulist töövõtjate jaoks 1 protsendile ja tööandjate jaoks 0,5 protsendile toob prognooside kohaselt töötukassa eelarvesse sel aastal 261 miljonit krooni enam kui siis, kui maksemäär jääks endisele tasemele.
Nii peaks 2009. aastal töötukassale laekuma 1 miljard 5 miljonit krooni töötuskindlustusmakseid, mis on enam kui kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.
Uus töölepinguseadus toob suuremad kulud
Suvel jõustuv töölepinguseadus tähendab töötukassale rohkelt lisakulutusi, mis tuleb asutuse lisaeelarvesse kirjutada.
Nii suurenevad töötuskindlustushüvitise asendusmäärad.
Kui praegu on tööandja algatusel või lepingu tähtaja lõppemise tõttu töö kaotanud inimese töötuskindlustushüvitis esimesel sajal päeval 50 protsenti ja seejärel 40 protsenti tema varasemast palgast, siis alates juulist tõusevad need määrad vastavalt 70 protsendile ja 50 protsendile.
Samuti laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring. Hüvitisele saavad teatud tingimustel õiguse ka omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunud, samuti hakatakse koondamishüvitist maksma kõigile koondatutele, kelle tööstaaž neid koondanud tööandja juures oli vähemalt viis aastat, mitte vaid neile, kes on kollektiivselt koondatud.
Kokku suureneb reeglite muutumise tõttu hüvitiste kulu 1,5–1,6 korda.
Samuti suurendab kassa kulusid ühinemine tööturuametiga, mis paisutab asutuse eelarvet hinnanguliselt vähemalt 100 miljoni krooni võrra.
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats ütles töötukassa olukorda kommenteerides, et otsused jõustada töölepingu seadus selle aasta suvel ning liita tööturuamet ja töötukassa põhinevad majandusprognoosidel, mille järgi on töötukassa mõlema muudatuse järel jätkusuutlik maksemäära olulise tõstmiseta.
„Arvestades viimaseid muudatusi majanduses ja tööturul on vaja teha täiendavaid prognoose ja seejärel hinnata olukorda,” lisas Käärats.
