Töötuskindlustushüvitise saajate ring laienes

Alates sellest aastast peab töötuskindlustushüvitise saamiseks olema töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Seni pidi 12 kuud kindlustusstaaži olema täitunud aasta võrra lühema aja – 24 kuu jooksul. Muudatus tähendab, et nüüd on töötuskindlustushüvitist võimalus taotleda ka inimestel, kes on teinud korduvalt lühemaajalisi töid.

Seoses sellega, et töötuskindlustusmakseid on nüüdseks makstud viis aastat, tekib tänavu aastast töötutel, kel on kindlustusstaaži vähemalt 56 kuud, võimalus saada hüvitist kuni 270 päeva, teatas töötukassa.

Töötuskindlustushüvitisele on sellest aastast kehtestatud miinimumsuurus. „Kui inimene on enne töötuks jäämist töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset ning vastab kõigile hüvitise saamise tingimustele, on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist vähemalt töötutoetuse suuruses, mis on 2007. aastal ligikaudu 1000 krooni kuus,” selgitas Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. „See tähendab, et kui hüvitise taotleja enda palga põhjal arvutatud töötuskindlustushüvitis tuleb väiksem kui töötutoetus, makstakse talle hüvitist töötutoetuse suuruses.”

Hüvitise taotlemiseks tuleb esitada senisest vähem andmeid, kuna nii töötuskindlustusstaaži kui hüvitise suurust hakatakse arvestama töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Töötu peab küll endiselt esitama töötukassale tööandja tõendi, kus on ära näidatud talle makstud tasud ja töötuskindlustusmaksed, kuid seda ainult viimase kolme töökuu kohta.

„Päris ilma tööandja tõendita kahjuks hüvitist määrata ei saa, sest viimase kolme kuu andmed ei ole alati hüvitise taotlemise ajaks veel töötukindlustuse andmekogusse jõudnud,” nentis Paavel. „Kui kasutaksime ainult andmekogu andmeid, võiksid paljud hüvitise taotlejad kaotada kuni kolm kuud kindlustusstaaži ja seetõttu põhjendamatult õiguse hüvitisele.”

Paaveli sõnul kavatseb töötukassa hüvitise taotlemist veelgi lihtsustada, nii et tööandjad saaksid töötajate tõendid saata ise töötukassale elektrooniliselt X-tee kaudu.

Alates jaanuarist hakkab töötukassa töötajatele maksma ka saamata jäänud töö-, puhkuse- ja töölepingu lõpetamise hüvitist senisest suuremas summas. Kui töötajal on saamata nii palka, puhkusetasu kui ka töölepingu lõpetamise hüvitist, on tal võimalik maksejõuetuse hüvitist saada kõige rohkem viis Eesti keskmist palka, mida seni oli tal võimalik saada kõige rohkem kuni kolme Eesti keskmise kuupalga ulatuses.