Töötute arv Eestis on langenud 15 000 inimese võrra

 (9)
Töötukassa tööpakkumised
Töötukassa tööpakkumisedFoto: Karin Kaljuläte

Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr 2019. aasta I kvartalis 70,8%, tööhõive määr 67,5% ja töötuse määr 4,7%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, on püsinud tööjõus osalemise ja tööhõive määr sarnasel tasemel. Töötuse määr on aga langenud 2,1 protsendipunkti võrra.

Hõivatute arv oli 2019. aasta I kvartalis 661 800. Ootuspäraselt oli tööhõive määr kõrgeim Põhja-Eestis ning madalaim Kirde-Eestis. Jätkuvalt suureneb osaajaga hõivatute arv. 2019. aasta I kvartalis oli neid 90 300, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on nende arv kasvanud 11 400 võrra.

Töötute hinnanguline arv oli 2019. aasta I kvartalis 32 400. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on töötute arv langenud 15 000 võrra. Vanuserühmiti oli töötuse määr madalaim 25–49-aastaste seas (4,3%), 50–74 aastaste töötuse määr oli 4,7%. Kui võrrelda neid andmeid eelmise aasta sama kvartaliga, siis on näitajad püsinud üsna samal tasemel. Noorte (15–24-aastaste) töötuse määr on aga langenud 4,5 protsendipunkti võrra, olles nüüd 7,4%.

Võiks eeldada, et noorte töötuse määra languse põhjuseks on hõive kasv, kuid paraku on langenud ka noorte tööhõive määr. Põhjuseid võib otsida rahvastiku vanuselise struktuuri muutusest. Võrreldes 2018. aastaga on 15–24-aastaste seas suurenenud 15–19-aastaste arv, kes üldjuhul õpivad ning samal ajal on vähenenud 20–24-aastaste arv. Seetõttu on vähenenud ka tööhõive.

Seotud lood:

Töötuse määr eestlaste seas oli I kvartalis 4,1% ning mitte-eestlastel 5,9%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on mõlema rühma töötuse määr langenud. Eestlastest meeste seas langes töötuse määr kolm protsendipunkti, naiste seas see näitaja võrreldes eelmise aastaga palju muutunud ei ole. Mitte-eestlastest meeste töötuse määr langes 2,7 protsendipuntki ning naiste töötuse määr 2,6 protsendipunkti.

Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on mitteaktiivsete arv tööturul tõusnud 7900 inimese võrra, olles 2019. aasta I kvartalis 286 800. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga (87 800), õpingud (73 800) ning haigus või vigastus (62 900). Mitteaktiivsus kasvas peamiselt nende arvelt, kes olid mitteaktiivsed õpingute tõttu.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Target Ärileht