Töötute arv vähenes mullu enam kui 6000 võrra
Vähenes ka pikaajaliste töötute arv, mis oli 6200. Pikaajaliseks töötuks peetakse 12 kuud või kauem tööd otsinud isik. Pikaajalisi töötuid loetakse ka suurima vaesusriskiga töötuteks, sest tööturult eemalolek võib mõjutada isikute tööoskusi ja tööharjumust.
Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6, tööhõive määr 68,4 ja töötuse määr 4,4 protsenti. Tööturul aktiivsete isikute aastakeskmine arv oli mullu 702 600, hõivatud oli 671 300.
Täisajaga töötas 2019. aastal 586 200 isikut. Osaajaga töötajaid oli 85 100, neid on võrreldes 2018. aastaga veidi rohkem. Enamik osaajaga töötajatest olid naised, kelle puhul peamisteks osaajaga töötamisel põhjusteks olid isiklikud või perekondlikud põhjused. Mehed töötasid osaajaga peamiselt seetõttu, et ei soovinud töötada täisajaga.
Vaeghõivatuid oli eelmisel aastal 6100, nende arv on aasta varasemaga võrreldes vähenenud. Vaeghõivatu on osaajaga töötaja, kes soovib töötada rohkem ja on valmis lisatöö kahe nädala jooksul vastu võtma.
Tööjõus osalemise määr 15-64-aastaste seas oli 78,6 protsenti. See näitaja on ka konkurentsivõime kavas „Eesti 2020" eesmärgiga suurendada tööjõus osalemise määra selles vanuserühmas (eesmärk 75 protsenti). Eesmärk on positiivse rohelise lehena kuvatud ka Tõetammel, mis on riigi oluliste näitajate mõõdupuu ja annab pildi sellest, kuidas riigil läheb.
Mitteaktiivseid inimesi oli tööturul 278 400. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ja haigus või vigastus. Mitteaktiivseid töösoovijaid oli 28 500, kõige enam oli neid pensioniealiste ja nende hulgas, kes olid mitteaktiivsed õpingute tõttu. Mitteaktiivne töösoovija on isik, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd, kuid on valmis töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama.
Tööhõive määr oli 2019. aasta neljandas kvartalis 69,2, tööjõus osalemise määr 72,1 ja töötuse määr 4,1 protsenti.
