Töötute arv vähenes

Tänavu esimeses kvartalis oli 5000 tööga hõivatut rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Tööjõu-uuringu andmetel oli 2005. aasta I kvartalis 15–74-aastasi tööga hõivatuid 595 000, töötuid 62 000 ja mitteaktiivseid (heitunud isikud ehk inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida, õppijad, kodused, pensionärid jm) 391 000. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes hõivatute arv suurenes, töötute ja mitteaktiivsete arv vähenes, teatas statistikaamet.

2001.–2003. aastal suurenes tööhõive igal aastal 1–1,5 protsenti. Hõive kasv jätkus kokkuvõttes ka 2004. aastal, kuid oli väiksem (0,2 protsenti), sest kahes viimases kvartalis oli hõivatuid vähem kui aasta tagasi samal ajal.

2005. aasta alguses kasvas tööhõive taas. I kvartalis oli hõivatuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühe protsendi võrra rohkem.

Eelmise aasta algusega võrreldes kasvas tööhõive teenindavas sektoris. Kõige rohkem suurenes hotellide ja restoranide, kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuse ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal hõivatute arv. Tööstus- ja põllumajandussektoris tööhõive vähenes.

2005. aasta esimeses kvartalis oli töötuse määr 9,5 protsenti, mis on väiksem kui mullu esimeses kvartalis (10,1 protsenti). Töötuse määr oli kõrgeim Kirde-Eestis (18,9 protsenti), teistes piirkondades üle kahe korra madalam (alla üheksa protsendi).

Töötuse määr oli madalaim Lääne-Eestis ja vähenes mulluse esimese kvartaliga võrreldes selles piirkonnas kõige rohkem (8,4 protsendist 6,2 protsendini). Töötuse määr vähenes kõigis piirkondades peale Põhja-Eesti, kus see oli 8,9 protsenti (mullu esimeses kvartalis 8,8 protsenti).

Töötust kahandas noorte vähenenud töötus. 15–24-aastaste töötuse määr, mis tõusis 2004. aasta alguses rekordiliselt kõrge 27,2 protsendini, kolmes järgmises kvartalis vähenes. Neljandas kvartalis ulatus noorte töötuse määr 14,7 protsendini, tänavu esimeses kvartalis see veidi kasvas — 15,1 protsendini. Viimati oli noorte töötuse määr 15 protsendi ringis 1997.–1998. aastal.