Töötute arv võib aasta lõpuks kahekordistuda

Riigikogus arutati täna riikliku küsimusena tööturu arengu üle ning kõige mustemad välja öeldud numbrid näitasid, et tänane 50 000 inimese suurune töötute hulk võib aasta lõpuks koguni kahekordistuda.

Olulise tähtsusega riikliku küsimusena toimunud tööturu arengu arutelul esinesid ettekandega riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Arutelule eelnes parlamentaarne kuulamine riigikogu sotsiaalkomisjonis, kus oma seisukohti esitasid nii eksperdid, tööandjate ja töövõtjate esindajad kui ka sotsiaalministeeriumi ja tööhõivega seotud ametkondade juhid.

Heljo Pikhofi sõnul näitavad prognoosid praegu, et käesoleva aasta lõpuks võib Eestis olla töötuid 85 000.
Suurimate probleemidena nimetas sotsiaalkomisjoni esimees hetkel näiteks aegunud infosüsteeme ja ülereguleeritud hankeid, mis olukorda kuidagi lihtsamaks ei muuda. Lisaks peaks riik kindlasti toetama edukaid ettevõtjaid ja eksportijaid.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul oli Eestis täna hommikuse seisuga 49 949 töötut ning ta on kindel, et keskpäevaks on see number juba 50 000 tõusnud. Tööpakkumisi vastukaaluks oli tööturuametil täna pakkuda 1913.

Seni on Pevkuri väitel tööotsijatele elu kergendamiseks püütud parandada klienditeenindust, muudetud andmed paremini kättesaadavaks ning muutunud on ka koolituste süsteem. Ühe kindla muudatusena kavatsetakse sisse viia kord, kus töö leidja ei pea enam katkestama juba alustatud koolitust. Siiani selline võimalus puudus ning jaanuaris pidi seetõttu ümberõppest loobuma 7% alustanutest. Lisaks on sotsisaalministeerium alustanud regulaarsete tööturu ülevaatustega.

Minister tunnistas, et tööturuamet ei ole seni suutnud tõusva töötute massiga normaalse ooteajaga tegeleda ning lubas, et alates 16. märtsist on ameti kodulehel kõigil võimalus tasuta tutvuda vabade töökohtade infoga.

Plaanis on täiendada ka andmete ristkasutamise võimalust, mis peaks teenindust oluliselt kiiremaks muutma, kuna enamus infot on elektrooniliselt kättesaadav ja täita tuleb seega ka vähem dokumente. Üks eesmärke on ka viia kogu teenindamine uuele infosüsteemile.

Pevkuri sõnul on loomulikult suuremad eelised praegu tööturul inimestel, kes oskavad eesti keelt.

Ühe võimalusena pakkus minister välja ka ettevõtluse alustamist, mida riigi toel kasutas möödunud aastal 162 töötut. See on 15% rohkem kui 2007. aastal. Tööturuametile tuleb esitada täpne äriplaan ning ettevõtlust alustav inimene peab omama ka majandusharidust. Viimase puudumisel pakub riik ka vastavaid koolitusi.

Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets mainis oma ettekandes, et tema hinnangul on ennustused, mille kohaselt töötute arv kasvab Eestis aasta lõpuks 100 000ni, küllaltki reaalsed.