Hiina on Aafrikasse ja Lähis-Idasse investeerinud suuri summasid ning see kõik on neile ringiga tagasi tulnud.

Muide, USA eksportis viimati Hiinasse kildagaasi 2011. aastal, pärast seda ei ole nende riikide vahel gaasi osas toimunud midagi.

Venemaaga sõlmitud lepingu järgi saab Põhja-Hiina igal aastal 30 aasta vältel Venemaalt minimaalselt 107 miljonit kuupmeetrit gaasi, mis võib ajaga siiski kasvada 181 miljoni kuupmeetrini.

Hiina eelmise aasta tarbimismaht oli aga 167,6 miljardit kuupmeetrit. Sellest hullumeelsest kogusest 31,6% imporditi. See teeb kokku 53 miljardit kuupmeetrit imporditud gaasi.

Vaatame aga, kes on Hiina suurimad gaasipartnerid. Venemaa oma „tilgaga" esikümnesse ei pääese:

10. Nigeeria - 510 miljonit kuupmeetrit - 0,96% kogu impordist

9. Ekvatoriaal-Guinea - 560 miljonit - 1,05%

8. Egiptus - 600 miljonit - 1,14%

7. Jeemen - 1,16 miljardit - 2,94%

6. Usbekistan - 2,9 miljardit - 5,5%

5. Indoneesia - 3,5 miljardit - 6,59%

4. Malaisia - 3,6 miljardit - 6,77%

3. Austraalia - 5 miljardit - 9,33%

2. Qatar - 9,5 miljardit - 17,76%

1. Türkmenistan - 24,7 miljardit - 46,48%

Seega peaaegu pool Hiinasse imporditavast maagaasist tuleb hinnanguliselt ligi 5 miljoni elanikuga Türkmenistanist, täpsemalt sealsetelt Samantepe gaasiväljadelt. Kahe riigi vaheline leping sõlmiti 2012. aastal. Kogusest 2/3 tõi kohale riigi poolt hallatav Turkmengaz, 1/3 China National Petroleum Corporation, mis on sealset tööstust subsideerinud.

Seega on igasugused jutud olulistest sidemetest Hiinaga siiski meediamull. Venemaa järgmise 30 aasta eksport sellesse suurriiki on vaid tilk meres.