TOP 100: milliste ametite pidajaid on töötute seas kõige enam?

Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta 31. jaanuari seisuga Eestis registreeritud tööotsijaid 31 725. Neist enim, üle 10 000, oli Harjumaal. Järgnes Ida-Virumaa veidi enam kui 7100 töötuga. Vaatame aga neid andmeid pisut lähemalt, keskendudes just Harjumaale ja Ida-Virumaale.

Tegemist on andmetega, kus töötu on märkinud, milline oli tema viimane töökoht enne töötuks jäämist. Siin on mitu võimalust, kuidas töötu käitub. Osalt võib eeldada, et ta soovib tööd samas valdkonnas. Kindlasti on aga ka neid, kes kas omal soovil või olude sunnil peavad elukutset vahetama. Järgnev statistika ei näita täit pilti, sest inimese viimase töökoha järgi ei saa otsustada, millised töökohad talle edaspidi sobida võivad. Näiteks võib koristajana töö kaotanud inimene olla hariduselt hoopis kokk ning seega võib ta edaspidi tööd otsida hoopis selles valdkonnas.

Kõige enam otsivad tööd endised klienditeenindajad. Neist 482 kaotasid töö Harjumaal ning 177 Ida-Virumaal. Samas on Ida-Virumaal kõige enam end töötuna arvele võtnud müüjaid-kassapidajaid ning müüjaid-teenindajaid.

Puhastusteeninduse valdkonnas on end töötuna arvele võtnud üle riigi 1995 inimest, neist 1311 on pidanud puhastusteenindaja, koristaja või toateenija ametit. Harjumaa ja Ida-Virumaa annavad siingi tooni vastavalt 397 ja 319 töötuga. Muide töötuks on üle riigi jäänud ka 271 majahoidjat ja kojameest.

Kolmas teistest eristuv ala on majaehitaja, üldehitaja. 276 inimest neist on end arvele võtnud Harjumaal, 250 Ida-Virumaal ning 139 Tartumaal.

Ida-Virumaa olukord

Lisaks juba eelpool mainitule on Ida-Virumaal töötuks jäänud 204 lukkseppa, 185 keevitajat ja erinevaid ehitusega seotud inimesi (abitöölisi - 164, maaler, tapeetija, siseviimistleja - 122 ja soojustaja, isoleerija 88).

Tooni annavad ka veoautojuhid - 117, juhu- ja lihttöölised - 115 ning keemiatööstuse tootmisliini või seadmepoperaatorid - 110.

Töötukassa vahendab Ida-Virumaal täna 457 töökohta. Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ütleb, et kokku võib maakonnas olla ligi 500 vaba töökohta. Osad tööandjad ei soovi oma kuulutusi avalikult üles panna. Tegemist on tihti väikeste ettevõtetega, kes ei taha suurt CV-de tulva. Nad paluvad töötukassal teha eelvaliku ja saata neile sobivate inimeste kontaktid.

Teelahk ei oska öelda, miks on maakonnas nii palju töötuid koristajaid ja toateenindajaid, kuid eeldatavalt on tegu inimestega, kes on töötuks jäänud erinevatest Ida-Virumaa spaadest. Neil ei lähe praegusel ajal just väga hästi. Ka hooaeg ei soosi majutusasutusi.

"Pikaajalisi töötuid on meil 2000 inimese kanti, mis on protsentuaalselt tunduvalt vähem kui aastaid tagasi. Meie esimene eesmärk on kindlasti see, et viia töötajad ja tööandjad võimalikult kiiresti kokku. Ka uute koondamisteadete taustal on see meie peamine suund - et inimesed ei jääks ootama nö unelmate töökohta. Seda oodates võivad tekkida juba muud mured," rääkis Teelahk.

Mis siis tööpakkumiste osas silma jääb? Kui tähestiku järjekorras vaadata, siis esmalt tulevad mõned autoremondilukksepa tööpakkumised. Otsitakse ka üheksat juuksurit ning kaht keevitajat. Meenutagem, et töötud keevitajaid on maakonnas arvel 185. Ameteid on seinast seina. Näiteks krevetikoorija, tätoveerija, laste jalgpallitreener või läti keele tõlkija. Maakonnas pakutakse tööd kümnekonnale õmblejale. Registreeritud töötutest töötas viimati õmblejana veidi enam kui 100 inimest.

Mis on Harjumaal teisiti?

Harjumaa puhul torkab silma, et klienditeenindajate, koristajate ning ehitajate järel algab teistsugune struktuur. Endisi müügi- ja turundusjuhte oli jaanuari lõpus töötuna arvel 245. Sekretäre ja assistente 198 ja ettevõtte tegevjuhte, juhatuse esimehi ning juhatajaid 187. Harjumaal on eesotsas ka projektijuhid (173) ja kokad (162) ning raamatupidajad (149). Edasi tulevad taas müügi, ehituse ja erinevate lihtsamate tööde tegijad.

Töötukassa avalikke tööpakkumisi on Harjumaal tänase seisuga 976. Silma jäävad klienditeenindaja ja koka kohad, kuid mõlemaid on alla 20. Tooni annavad ka erinevad müügiinimesed.

Üksi tööturul

Mõned tööotsijad on erilises seisus, sest nemad on ainsad oma ala tööotsijad. Siin mõned näited:

Kohtunik, pärmitegija, mahlategija, värvi-, muusika jms terapeut, optometrist, haiglajuht, silmuskudumismasina seadistaja. Või näiteks kombainer, joogatreener, hingehoidja, juhtumikorraldaja, geograaf ja aamissepp. Töötuna on end arvele võtnud ka üks kriitik ning tele- ja raadiokommentaator.

Turvalised valdkonnad

Huvitav on vaadata ka seda, milliste valdkondade töötajad on viimasel ajal kõige vähem töötukassasse pöörduma pidanud. Nii on viimati tervishoiuvaldkonnas tegutsenud 21 tööotsijat. . Klaasitööstuse on viimaseks valdkonnaks märkinud 10 inimest. Ehitusmaterjalide ja keraamikatööstusest on täna töötuna arvel 27 inimest.

Palju räägitud kaevandusest ja mäetööstusest oli 31. jaanuari seisuga töötuna arvel 99 spetsialisti, neist 72 on loomulikult arvel Ida-Virumaal.

Kindlasti on eelnevad arvud võrreldes 31. jaanuariga muutunud, kuid üldised tendetsid on samad ka pool kuud hiljem.

Vaata, milliste ametite pidajad olid end 2016. aasta 31. jaanuari seisuga töötuna registreerinud (viimane ametikoht):