„Kui kogu aeg sama arvamust avaldada, siis varem või hiljem selgub, et sul oli õigus,“ muigab Björn Wahlroos Mandatum Life’i varahalduse iga-aastasel vastuvõtul oma käesoleva aasta turusituatsiooni ja maailmasündmusi käsitlevat prognoosi sisse juhatades.
Wahlroosi sõnade kohaselt on lõpuks taandumas kõik need tondid nagu kaubandussõda ja Brexit, mis on mõjutanud aktsiaturge ning turgude volatiilsust olulisel määral.

Wahlroosi ennustuse kohaselt on saabumas rahulikumad ajad, naastakse lõpuks normaalsusesse. Seda arvamust näivad toetavat nii dollarikursi intresside tootluskõver kui ka teiste valuutade kursimuutused. Ta usub, et intressid kerkivad, kuid mõõdukalt. Lausa nii mõõdukalt, et otseselt investeerimise seisukohalt sel tõusul mingit olulist mõju ei ole, kuigi pankade tegevuse seisukohalt on vähemalt Euroopas teatav mõju siiski tuntav.

„Investori jaoks on hajutamine endiselt olulisem kui katsed leida häid ideid, mille abil seninägematuid tulusid hankida.“

„Turu olukorda iseloomustab hästi see, et jaanuaris tundus ühe nädala sees võimalik, et realiseerub halvim stsenaarium, Iraanist alguse saava maailmasõja teostumine, ning siis paar päeva hiljem saavutasid nii S&P kui ka Dow Jones all time high ja meeleolu oli peaaegu eufooriline. Kõik see juhtus kolme päeva jooksul. Ja kedagi ei näi sisuliselt huvitavat, mis ikkagi toimus,“ ütleb Wahlroos.

Sellised sündmused näitavad selgesti, et isegi niinimetatud rahulikus maailma- ja turusituatsioonis võib olukord hetkega muutuda. Seepärast on Wahlroosi nõuanne investoritele:

„Investori jaoks on hajutamine endiselt olulisem kui katsed leida häid ideid, mille abil seninägematuid tulusid hankida."

„Mõistlik, tasakaalustatud lähenemisviis on ainus õige lähenemisviis.“

Lagarde jätkab Draghi ettevaatlikult ekspansiivset rahapoliitikat

Euroopas on Saksamaa majandus jõuliselt pidurdumas, seda on näha näiteks automüügi järsust langusest. Euroopa Liidu seisukohalt halvendab olukorda asjaolu, et Saksamaa ei ole erand, sarnane olukord valitseb ka mitme teise suurriigi majanduses, näiteks Prantsusmaal ja Itaalias või laiemalt võttes kogu maailmajaos.
Uut lootust Euroopale ja eeskätt Euroopa Liidule toob Euroopa Keskpanga uue peadirektori valimine.

„Christine Lagarde on suurepärane oma valdkonna ekspert – olen väga rõõmus tema valituks osutumise üle. Kui ta tuleb Berliini, kuulatakse teda mitu korda tähelepanelikumalt kui Mario Draghit. Mitte seetõttu, et ta oleks parem majandusspetsialist või osavam Keskpanga juht. Kuid tema selja taga on Prantsusmaa poliitiline jõud ja lisaks sellele oskab ta suurepäraselt vajalikke võrgustikke luua,“ märgib Wahlroos.

„Milline saab olema Lagarde’i arvamus, saab olema otsustava tähtsusega rahapoliitika osas.“

Wahlroosi sõnul on investeeringute ja pangasüsteemi seisukohalt eriti oluline see, millal jõuab euro tootluskõver enam-vähem normaalsesse vahemikku kusagil naela ja dollari vahel.

Wahlroos usub, et otsustava tähtsusega on Lagarde’i arvamus rahapoliitika kohta. Tema arvamusest saadi esimesi viiteid Lagarde’i esimesest avalikust ülesastumisest Euroopa Keskpanga peadirektori ametis.

Wahlroos loeb Lagarde’i esmasest esinemisest välja eelkõige seda, et uus peadirektor ostis endale 3–5 kuud lisaaega, mille jooksul tegutsetakse veel Draghi valitud kursil. See tähendab, et intressid hoitakse senisel tasemel ja toimuvad väärtpaberitehingud. Wahlroos leiab, et oma esinemises õnnestus Lagarde’il osavalt Draghi rahapoliitika enda kasuks pöörata ilma, et ta selle eest ka vastutust võtaks.

„Arvan, et proua Lagarde jätkab üldjoontes Mario Draghit iseloomustanud ettevaatlikult ekspansiivset rahapoliitikat. Ning ta kindlasti ei loo Euroopa Keskpanka mingit sakslaste Bundesbanki pärandi edasikandjat. See on oluline moment, sest kui me sellisel kursil jätkame, liiguvad mitmed asjad Euroopas veidi paremas suunas ja me elame 2020. aastal ettevaatlikult kerkivate intresside keskkonnas ning rahaturgudel toimub tagasipöördumine teatavas mõttes tavapärasesse rütmi,“ usub Wahlroos.

Ameerika Ühendriikide majandus kasvab – Trump jätkab ilmselt teisel ametiajal

Ameerika Ühendriikide majanduskasv on olnud peaaegu pidev, natuke isegi parem kui prognoositud. Kasvule on tõuke andnud ka Donald Trumpi maksureform, mida Wahlroos peab „väga targaks käiguks“. Trumpil on ühtlasi õnnestunud sõltumatuks peetud USA keskpank rohkem või vähem oma tahtmist tegema panna: kui mitte otseselt olulise intresside languse näol, siis ikkagi rahapoliitika üldise meeleolu selgelt motiveerivamasse ehk ekspansiivsemasse suunda pööramisega.

Kuid Trump vajab veel kaubanduslepingut Hiinaga, et saaks reklaamida ennast kui esimest USA presidenti, kes on kõik oma esimese valimiskampaania käigus antud lubadused ellu viinud. Lepinguni jõudmine ei ole, nagu teada, läinud lihtsalt ning ka vahelepingu sõlmimises ei ole Wahlroosi sõnul midagi üllatavat.

„Lahendust võib võrrelda kella peatamisega. Sõlmime mingit laadi kokkuleppe, mis on piisav selleks, et Trump linnukese kirja saaks ja teisalt ei koge Hiina kõrgem juhtkond, et oleks partnerile alla jäänud. Minu hinnangul on selge, et kaubanduspoliitika rindel ei toimu suhtes Hiinaga mingeid uusi arenguid enne 2020. aasta novembrit,“ ütleb Wahlroos.

„Kui majanduses enne novembris toimuvaid presidendivalimisi tõsist tagasilööki ei tule, olen valmis kihla vedama, et Trump valitakse teiseks ametiajaks tagasi. Ta tekitab erinevaid arvamusi, kuid samas on ta täitnud oma Ameerika valijatele antud lubadused ning enamasti on see selge märk, et kui majanduslik kasv jätkub ja mingeid ootamatusi ette ei tule, valitakse ametis olev president tagasi.”