Tallinna Vee avalike suhete juht Reigo Marosov selgitab, et kuna üldjuhul on veetorud maa sees, toimib pinnas teatud määral loodusliku isolaatorina. Kõige ohtlikum on just ilmamuutuse aeg, kui pärast külmalainet õhutemperatuur tõuseb. Siis hakkavad ka torud külmuma.

Kuidas külmumist ära hoida?

Kõik peaks algama juba torustiku planeerimisest. Veetorud tuleb paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri ehk 1,5–1,9 meetrit maapinnast.

Kui see pole enam võimalik, tuleb kasutada lisasoojustust – paigaldada küttekaabel või isolatsioon. Oluline on veetoru majasisendi koht, see tuleb samuti teha eelmainitud sügavusele. Tihti selles just eksitakse ja toru külmub nimelt selles kohas.

Lihtsaim ja ökonoomseim meetod veetorude ja -mõõdiku kaitsmiseks on küttekaabli kasutamine. See võimaldab ühtlasi likvideerida vee kondenseerumisest põhjustatud tilkumist. Küttekaabel võib olla isereguleeruv ehk kütmine toimub vaid teatud kindla temperatuurini langemise korral.

Teine võimalus on paigaldada anduriga elektrooniline termostaat. Küttekaabel tarbib elektrit vaid siis, kui selleks on vajadust. Toru soojenedes lülitab termostaat kaabli automaatselt välja. Süsteemid on keerulised ja on parem, kui neid paigaldavad professionaalid.

Kui jätta vesi veidi tilkuma, pidavat see hoidma torude jäätumise eest.

Üheks abinõuks veetoru külmumise vastu on tõesti veekraani nirisema jätmine, sest kui vesi liigub, siis see torustikus ei külmu. Seda abinõud tuleks kasutada mõistlikkuse piirides. Mõnikord sellest ei piisa, sest nirisemine vaid pikendab külmumise aega.

Toru külmudes suureneb jäätunud vee maht ning see on ohtlik just metalltorude puhul, mis võivad lõhkeda. Plastik annab vee paisumisele järele, kuid korduv jäätumine võib sedagi kahjustada.

Kuidas juba jäätunud torusid ja välikraane sulatada?

Sulatamisel tuleb metall- ja plasttorude puhul käituda erinevalt. Metalltoru või kraani on võimalik lahti sulatada madalpinge vooluallikaga (kuni 42 V), seda peaks siiski tegema spetsialist.

Neid võib sulatada ka kütteelemendiga, näiteks leeklambiga. See ei anna tulemust juhul, kui külmunud koht on maja veesisendist liiga kaugel. Kuum vesi sobib samuti, kuigi ka see võib mõne aja möödudes külmuma hakata.

Plasttoru saab sulatada aurugeneraatori, kütteallika või sooja veega, kindlasti mitte lahtise tulega. Alati on soovitav kutsuda appi vastava ala spetsialistid. Iseseisval sulatamisel jälgi tule-ohutust.

Kas lahendus oleks veemõõ-dusõlme ajutise küttekeha paigaldamine ja veearvesti kinnikatmine?

Kuna üldjuhul on vee-mõõdusõlm keldris, aitaks ka keldriakende ja -uste soojustamine. Kõige ohtlikum külmumiskoht on vundamendi läbiviik või mõni teine toru majja sisenemise koht.