Toyota võib kukutada GMi suurima autotootja troonilt, kuid kriis murrab kõiki
Viimase 77 aasta jooksul on maailma suurim autotootja olnud USA päritolu General Motors (GM), mille peakorter asub Michigani osariigis Detroidis. General Motorsi täht on aga viimastel aastatel kindlas joones langenud, eelmise aasta lõpul ähvardas ettevõtet isegi pankrot, mis oleks ettevõtte juhi Rick Wagoneri sõnul tegelikkuseks saanud, kui USA riik poleks GMile viimasel hetkel lubanud 13,4 miljardi dollarilist sildlaenu, mis võimaldas äritegevust jätkata.
General Motorsi müük kahanes 2008. aastal esialgsete tulemuste kohaselt rohkem kui 10 protsendi võrra, 8,34 miljonile autole, samas kui Toyota esialgsed tulemused näitavad 4protsendilist müügi kahanemist, 8,92 miljonile autole.
Siiski võib suurima tiitli nihkumine Jaapanisse olla puhtalt sümboolne: ettevõtte prognooside järgi ootab Toyotat esimene tegevuskahjum 71 aasta jooksul ning müügilangus on esimene kümne aasta jooksul. Karmimate aegade eel võetakse ette suurem juhtkonnavahetus, sealhulgas vahetatakse ettevõtte praegune 66aastane president Watanabe Katsuaki välja ettevõtte asutaja Toyoda Kiichiro lapselapse Toyoda Akio vastu.
"Seisame silmitsi kord aastasajas nähtava kriisiga," ütles Toyoda eile pressikonverentsil Tokyos uudisteagentuuri Bloomberg teatel. "Üritan ette võtta muutusi, laskmata ennast liigselt siduda minevikust." 52aastane Toyoda Akio võtab kontserni juhtimise ettevõtte presidendina üle juunikuus pärast ettevõtte tänavust üldkoosolekut, kirjutas New York Times. Eelmine Jaapani suurima autotootja juhist Toyoda perekonna liige oli Toyoda Tatsuro, kes lahkus ametist aastal 1995.
Kuigi Toyoda perekonnale kuulub Toyota Motor Corporationi aktsiatest ainult 2 protsenti, on perekonna mõju ettevõtte üle raskesti seletatavatel põhjustel tohutu. Neil on sõnaõigus kõigis olulisemates otsustes ning Toyota presidendid on enamasti tulnud aastakümneid Toyoda perekonnast. Erandiks ongi olnud viimased 13 aastat, kui presidenditoolil istunud juhid on valitud väljastpoolt perekonda, kirjutas mullu Harvard Business Review.
Kiichiro Toyoda rajas Toyota kontserni 1937. aastal, tema eesmärk oli toota Jaapanis autosid, kasutamata võõramaist tehnoloogiat. See tundus olevat võimatu ülesanne, mida ei julgenud ette võtta toonased Jaapani ülihiidkontsernid ehk zaibatsu'd (財閥) Mitsubishi ega Mitsui, kes otsustasid autoturule sisenemata jätta, kuna selleks tulnuks liiga palju investeerida.
Sellest ajast saati on Toyota saanud suure osa ülejäänud autotootjate eeskujuks. Nende äärmiselt tõhusa tootmissüsteemi on omaks võtnud ja juurutanud mitu konkurendid, nagu Chrysler, Mercedeste tootja Daimler, Ford, võistleja koduturul Honda ja General Motors.
Toyotat iseloomustab ühelt pool konservatiivne, iga penni lugev kokkuhoidlik poliitika. Näiteks teenisid ettevõtte juhid veel mullu üksnes kümnendiku oma Detroidist juhitava konkurendi Fordi juhtide palgast, samuti hoitakse ettevõtte peakorterit Nagoya linnas. Samas iseloomustab Toyotat tõhus uuenduslikkus: innovatsioone kaalutakse pikalt, aga võetakse ette suurte sammudega, seades arendustööle sama hästi kui võimatuid eesmärke. Toyota praegune juht Watanabe näiteks seadis oma sihiks luua auto, mis jätab õhu puhtamaks, hoiab ära avariisid, parandab inimeste tervist ja tuju, kui nad seda juhivad, ning suudab jõuda USA idarannikult läänerannikule ühe paagitäie bensiiniga.
1993. aastal alanud keskkonnasõbraliku ja kergesti kasutatava auto väljaarendamise protsessis, mis lõppes hübriidauto Priuse turuletulekuga, ei jäänud Toyota kõrgem juhtkond rahule arendusmeeskonna väljatöötatud prototüübiga, mis parandas kütuseefektiivsust 50% võrra. Juhid nõudsid paranemist 100% võrra. Nii ei jäänud konstruktoritel muud üle, kui pöörduda laborites arendatava hübriidmootori poole. Tulemuseks oli 1995. aasta Tokyo autonäitusel esitletud Prius, millest saadud edumaad USA suurte autotootjate ees Toyota siiani edukalt lüpsab.
