Transpordiärimehed hakkavad biokütust tootma
Keskkonnasäästlikuma ja potentsiaalselt odavama biokütuse tootmine paelub teisigi Eesti ärimehi. Näiteks lõi Atko Grupp Atko Õlitööstuse, mis esimese projektina plaanib Kohtla-Järve linnavalitsuse tellimusel katsetada biodiislit sealsetes linnaliini bussides. Projekti üks eesmärke on uurida biokütuse mõju õhusaastele.
Ootab lube
Atko Grupi nõukogu esimees Arvo Sarapuu ootab maksu- ja tolliameti lube, et luua aktsiisiladu ning alustada katsetusi. Sinnani masinad seisavad, sest muidu tuleks tasuda kõrget aktsiisimaksu. Siiski loodab Sarapuu esimesed partiid juba suvel välja lasta.
Selle projekti juures on löönud käed veel Tallinna tehnikaülikool ning keskkonnainvesteeringute keskus. Kui esialgu plaanitakse kasutada toodangut üksnes Atkole kuuluvas Järve bussipargis, siis tehas on ehitatud nii, et tulevikus oleks võimalik moodulite lisamisega toodangut märgatavalt tõsta.
Kõige suurema projekti on aga ette võtnud Biodieseli suuromanik Heino Harak, kes kavatseb 2006. aasta lõpus käivitada 300 000 krooni maksva tehase. Täisvõimsusel peaks sealt hakkama tulema 100 000 tonni mittefossiilset kütust aastas. Praegu on tehase asukoha kandidaatidena jäänud sõelale kaks piirkonda, mille vahel võidakse langetada põhimõtteline otsus juba sel nädalal.
Suur põud Euroopas
Haraku kinnitusel valitseb biokütusest Euroopas suur põud. Nii on tal sõlmitud praegu Saksamaal eellepingud juba 30 000 tonni aastakoguse äraostmiseks ning umbes kuu aja pärast peaks olema ette ära müüdud kogu toodetav kütus.
Sestap ei valmista Biodieselile suurt muret ka asjaolu, et erinevalt paljudest Euroopa riikidest puudub Eestil biokütustele maksuvabastus. Lihtsalt Eestis seda müüma ei hakatagi.
Küll kinnitavad potentsiaalsed biokütuse tootjad ühest suust, et kui maksuvabastust ei tule, siis siseturule seda toota ei tasu. Arvestuslikult maksab biodiisli liiter koos aktsiisiga 14 krooni, ilma selleta aga kaheksa-üheksa krooni ringis.
Põhimõtteliselt on aktsiisivabastus saanud siiski valitsuse heakskiidu, kuid peab enne jõustumist saama nõusoleku erandi tegemiseks veel ka Euroopa Komisjonilt. Keskkonnaministeeriumi teatel valmistasidki nad hiljuti ette eeltaotluse, mille rahandusministeerium saatis edasi Brüsselisse. Enne otsustamist soovib komisjon saada vastuseid seitsmele mahukale küsimusele, mida kaks nädalat tagasi arutasid ministeeriumide ning tootjate esindajad.
Konkurent skeptiline
Niisiis, lootust on. Ent kõigele vaatamata jääb Biodieseli suuromanik Harak väiksemate tootjate väljavaadete suhtes skeptiliseks. ?Nad ei saa kätte glütseriini. Varem või hiljem ummistab nende kütus düüsid ära,? hindab ta. Kahjuliku lisaaine eraldamine on väga keeruline ning vajab suuremaid mahte, et kallid seadmed ära tasuksid.
Erinevalt harilikust, naftal baseeruvast diislist kasutatakse biokütuse tootmiseks ennekõike rapsi ehk ainet, millest Eestis AS Werol rafineerib ka toiduõli. Varem lõi Werol kaasa ka biodiisli programmis, kuid otsustas käesoleva aasta veebruaris sellest taanduda.
Harak hindab, et kogu nende vajaminevast toormest umbes pool võiks tulla kodustelt põldudelt. Ülejäänud rapsi ostavad nad eeskätt Venemaalt ja Ukrainast.
Kõrge energeetilise väärtusega raps kurnab heade omadustega samaväärselt põldu, nõudes ühtlasi hästi viljakat mulda. Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt tohib rapsi kasvatada ühe koha peal kuni kolm aastat järjest. Roheliste liikumised lähevad veelgi kaugemale ? nende hinnangul ei tohiks rapsi külvata ühele pinnale rohkem kui kord viie aasta jooksul.
Ometi on Eesti põllumehed ärkamas. Nagu meenutab Sarapuu, vaatasid talumehed ajal, kui ta oli veel Järva maavanem, rapsi jutu peale muiates kõrvale. Nüüd küsivad kõik vastutulijad: ?Millal rapsi ostma hakkad??
Biokütus kõige parem
?? Biodiislikütus ületab fossiilsetel kütustel põhinevaid küttevedelikke mitmete omaduste poolest. Näiteks tahma on temas 50% vähem kui tavadiislikütusel. Tahkeosakesi veerandi võrra vähem. Ta sisaldab ka pool tuhat korda vähem väävlit. Samas mootorile mõjub biodiislikütus kasulikumalt, sest selle määrdeomadused on paremad.
?? Naftast saadud diisliga võrreldes on biokütuse tootmine siiski märgatavalt kallim, kuid hinnavahe aitaks kallutada loodussõbralikuma kütteaine poole aktsiisivabastus. Siis võiks hinnavahe olla praeguse seisuga umbes kolm krooni liitri kohta biokütuse kasuks.
?? Biokütused on vabastanud tänaseks aktsiisist kümme Euroopa Liidu liikmesmaad ? ennekõike need, kus biokütuseid ka toodetakse.
?? Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks viia biokütuste osakaalu aastaks 2010 viie protsendini. Praegu pole aga jõutud sellele eesmärgile ligilähedalegi ? seega valitseb rapsidiisli järele suur nõudlus.
?? Biokütust võib kasutada puhtalt, sellisel juhul eritub sellega sõitvast autost kõige ehtsam pannkoogilõhn. Nii teeb näiteks Saksamaa. Enamikus maades segatakse seda aga tavadiisli sisse, kuid maksuvabastus annab
hinnaeelise ikka biolisandiga kütusele.
