TRANSPORT & LOGISTIKA: Idapiiril muutusteta ehk Millised on kaubaveo võimalikud valikud
Kuigi autotransport on kõige paindlikum transpordiliik, suurendavad seisuajad piiripunktides maismaavedude kulusid samuti nagu ummikud suurlinnades ning kütuse ja tööjõu hinna tõus.
Autotransport on Euroopas esikohal – ligi 44% veostest liigub mööda maanteid. Kuid pikad vahemaad muudavad selle mere- ja raudteetranspordist oluliselt kulukamaks.
Sobiv transport tagab kaupade ökonoomse, turvalise ja täpse tarne, kinnitab DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd. Õige valik annab konkurentsieelise: transpordikulu 10–15% optimeerimine võib suurendada varade tootlikkust 20–40%.
“Edukamad ettevõtted otsivad pidevalt võimalusi kulude maandamiseks, mida kutsutakse “saledaks tootmiseks”,” kinnitab TNT Express Worldwide Eesti turundusjuht Anton Juurik. “Igasugust laovaru, mida ei ole hetkel vaja, peetakse raiskamiseks ja õigustamata kuluks. Tuua tootmisesse rekka-täis elektroonikakiipe aastaks on kordi kallim, kui neid paar korda nädalas järgmiseks päevaks kasti kaupa lennukiga tellida. Ja lisaks on aasta lõpuks kindlasti veel kolm uut kiibipõlvkonda välja tulnud.”
Kiirus loeb
“Kõigepealt peab selgeks tegema, kui kiirelt on vaja kaup sihtkohta toimetada, ja siis valida veoviis,” ütleb DHL Estonia maanteetranspordi müügi- ja marketingijuht Rait Elvak. “Oluline on pakkuda kliendile ligipääsu kõikidele võimalikele transpordiliikidele – nii kiiretele ja kallitele kui ka aeglasematele ja odavamatele. Ning seda kõikides kaalukategooriates alates 100-grammisest kirjast kuni täishaagise ja raudtee-ešelonini.”
“Lennutranspordis mõõdetakse aega tundides,” möönab Juurik. “See on eriti hinnas kõrgtehnoloogia ettevõtetel, kellel on kõige kiiremad ja täpsemad tootmistsüklid.” Kuna raskeid kaupu lennukitega tavaliselt ei veeta, on nende veomahtude osakaal 0,1%. Maailmas on see küll vaid 2% veoste kaalust, kuid 40% väärtusest.
Enamik kaupu pole aja suhtes nii kriitilised ja siis on alati soodsam kasutada maanteetransporti, möönab Elvak. “Lääne- ja Kesk-Euroopasse on see endiselt soodsaim veoliik.”
Kuigi maanteed mööda on tema hinnangul ka tulevikus kasulikum kaupu vedada, on Euroopa teatud piirkondades täiskoormate eksportimine ja importimine kütusehinna tõusu tõttu kõige soodsam hoopis meritsi (konteinerveod). Ligi 39% euroopasiseseid ja 90% EL-ist välja liikuvaid kaubavedusid kulgeb merel. Madalam hind tähendab aga aeglasemat tarnet – lisandub kolm-neli päeva, suurte partiidega kaasnevad ka suured laokulud.
Rahvusvahelises veonduses levib üha enam multimodaalne transport, kus ühitatakse mitut veoviisi. “Enamiku teed läbib kaup kas lennuki või laevaga ja laiali veetakse autoga,” kirjeldab Juurik. “See aitab tagada kas kiiruse või kulu eelise pika vahemaa puhul ja samas pakkuda uksest ukseni veo. Näiteks tekstiili puhul veetakse suur partii Aasiast mõnda Euroopa lennujaama lennukiga ja sealt edasi autodega lõplikku sihtkohta.”
Tänu rongide suuremale kandevõimele on raudteetransport autotranspordist ligi kaks korda odavam, kuid Euroopas on selle osakaal 10%. “Ida suunas on kindlasti soodsaim kasutada just raudteed, huvi raudteevedude vastu kasvab pidevalt,” kinnitab Elvak. “Pigem pole raudteel anda nii palju vaguneid, kui vedudeks vaja on. Ka ei pääse raudteega igale poole.”
Kaupade vedamiseks raudteel ei näe Via 3L-i juhataja Elmer Maas mingeid muid takistusi kui hinnakujundus ja vastava infrastruktuuri olemasolu. “Raudteel tuleb vedajal juurde kaks lisalaadimist: lähtekohas autost vagunisse ja sihtkohas vagunist autosse. Nende maksumuse võrra peaks raudteetransport olema odavam kui autotransport, alles siis hakkab raudteevedu end ära tasuma,” nendib ta.
Erandiks peab Maas olukorda, kus raudtee algab kauba saatja territooriumil ja lõpeb saaja territooriumil, nii et kaupa oleks võimalik laadida otse laost vagunisse ja vastupidi. Praeguseks on panus tehtud 100% autotraspordile ja uuesti raudteele ümber orienteerumiseks peaks raudteesõlmedesse ulatuslikult investeerima.
Valikute mitmekesistamine tooks kauba omanikule kasu ning tekitaks autovedajate ja raudtee vahel terve konkurentsi. Teisalt ei garanteeri keegi, et piirijärjekorrad raudteele ei teki.
Transpordiviisi eelised ja puudused
Õhutransport
•• kiirveod väga õrnade, kiiresti riknevate, väikeste kaupade tarnete jaoks
•• puudused: lendude hilinemine, tühistamine ja kõrge hind
Maismaatransport
•• kiirete, eri tüüpi, ümbrikust kuni konteinerikoguses kaupade kuluefektiivseteks tarneteks
•• puudused: kasvavad veopiirangud ja ummikud suurlinnades ning maanteedel
Meretransport
•• väga kuluefektiivne suurte kaubakoguste pikkade vahemaade taha tarnimiseks
•• puudused: rahvusvaheliste sadamate ülekoormatus, ilmaolude mõju, turvarisk, kauba piiratud jälgitavus, suured laokulud ja pikad tarneajad
