Trump laamendas kütuseturul, mehe säutsud panid hinnad langema

 (94)
Circle K tankla ja kiirtoit
Circle K tankla ja kiirtoitFoto: Ilmar Saabas

Hoolimata Saudi Araabia avaldusest kärpida naftatoodangut on kütusehinnad USA presidendi Donald Trumpi kavalusega tugevalt langenud. Kannapöördeliste poliitiliste otsuste tõttu on kütusehindade edasist liikumist äärmiselt keeruline prognoosida, kirjutab kütuseanalüütik Alan Vaht.

Kui esmaspäeva hommikul tõusis diislikütuse maailmaturuhind paari tunniga enam kui 40 dollari võrra tasemele 710 dollarit tonnist, siis õhtuks oli hind juba Trumpi Twitteri säutsust tulenevalt miinuspoolel. Nimelt manitses Trump Saudi Araabiat tootmist mitte kärpima. Säutsu mõju jagus ka teisipäevaks, mil diislikütuse maailmaturuhind langes üle 30 dollari tonnist maandudes päeva lõpuks tasemel 633 dollarit tonnist. Sellega oli diislikütuse hind kukkunud esmaspäevasest tipust teisipäeva õhtuks pea 80 dollarit. Seda on 10 korda enam kui tavapärane ühepäevane hinnaliikumine.

Langus puudutas kogu kütuseturgu. Kütusehindade väga jõulist üles-alla liikumist on põhjustanud maailma kolme suurima naftatootja – USA, Saudi Araabia ja Venemaa – kannapöördelised poliitilised otsused. Malelauakäike on kõige osavamalt sättinud aga USA president Donald Trump, kes vedas Saudi Araabiat ninapidi. Sellises poliitilises turbulentsi olukorras on väga keeruline hinnata, mida kütusehind teeb – kas langeb 1,25 eurole või jõuab 1,6 euroni. Saudi Araabia on valmistamas ette oma vastukäiku, mis avalikustatakse 6. detsembri OPECi kohtumisel.

Seotud lood:

Kui esmaspäeval kutsus Saudi energiaminister Khalid al-Falih naftaturu tasakaalustamiseks vähendama üleilmset tootmist miljoni barreli võrra päevas, siis nädala edenedes rääkis OPEC juba plaanist kärpida naftatootmist kütusehindade toetuseks 1,4 mln. barreli võrra päevas, mis on aidanud hindadel veidi kosuda.

Kütusehinnad läksid esmaspäeva õhtul miinusesse puhtalt Trumpi sõnumi peale, kes kutsus OPEC-it üles mitte tootmist kärpima. Siin on tegemist topeltefektiga – kui seni on Venemaa ja OPEC 2016. aasta novembrist astunud justkui ühte jalga, mil otsustati tootmist vähendada, siis täna oleme seisus, kus see koostöö on suure küsimärgiga, sest ka Venemaa ei pea uut naftakärbet mõistlikuks.

Trump on osavalt “maletanud”

Me oleme täna väga huvitavas turusituatsioonis, kus Trump väga selgelt kontrollib globaalset kütuseturgu läbi Iraani. Ta on väga osavalt mänginud „kütusemalet“ ja neid käike hästi sättinud. Kui maikuus otsustati Iraanile sanktsioonid kehtestada, otsiti toetust saudidelt, et need suurendaksid oma tootmist asendamaks Iraani toornafta turgudelt kõrvale jäämist. Saudid läksidki Trumpi plaaniga kaasa lubades tootmist suurendada. Turgudel aga kaheldi Saudi Araabia võimekuses vaba tootmisressursi puuduse tõttu, mistõttu naftahinnad muudkui kerkisid kui pärmitainas. Liiga kiirelt kasvanud hindade tõttu püüdsid saudid turge rahustada, lubades kütust kõigile niipalju kui soovitakse.

Trump tõmbas saudidel aga vaiba jalge alt, tehes kaheksale riigile, kes ostsid Iraani naftat, leevendusi. Neile tehti kuuekuuline pikendus, et leida asendus Iraani naftale ja sellega tekitati olukord, kus kütusehinnad hakkasid väga jõuliselt kukkuma. See oli tervele kütuseturule, eeskätt aga saudidele, väga ootamatu käik.

Vajab meenutamist, et Trump soovis madalaid kütusehindu USA vahevalimiste tõttu. Nüüd, kus valimised on möödas, oleme endiselt olukorras, kus Trumpil on suurem mõjuvõim kütusehindu määrata, kui seda on täna OPEC-il. Kui Trump peaks salamisi soovima kõrgemaid kütusehindu, siis piisaks uute karmimate meetmete rakendamisest Iraanile. Seda Trump aga ei soovi. Niisiis on kütusehindade dirigendikepp olnud seni selgelt Trumpi käes.

Samas jääb selgusetuks Trumpi soov, et hinnad edasi langeksid. See pole ka USA kildanafta tootjatele kasulik – mäletame, kui 2014. aastal hinnad kokku kukkusid ja kildanaftatootjad seetõttu pankrotti läksid. Kui vaadata tänavu esimese poolaasta kildanaftatootjate majandustulemusi, siis selle äri rahavoog on 3,9 miljardi dollariga miinuses.

Turuolukord on rohkem kui keeruline

Kui Venemaa ja OPEC ei saavuta kokkulepet ehk tootmist ei suudeta kärpida ja samal ajal USA naftatootmine muudkui suureneb, siis on küsimus täna see, et kas tuleb uus kütusehindade kokkukukkumine, mida nägime 2014. aastal, sest ka toornaftavarud on globaalselt hakanud kasvama – varud on taas üle viie aasta keskmise taseme, mis oli üks peamisi põhjusi, miks OPEC otsustas 2016. aasta novembris kärpida naftatootmist 1,8 miljoni barreli võrra päevas.

Turuolukorra keerulisust ilmestab teiselt poolelt ka see, et USA toodab naftat rekordilainel, saavutades 11,6 miljoni barrelilise võimsuse päevas. Samas on Venemaa olnud väga kriitiline Saudi Araabia otsuse peale hakata tootmist kärpima, sest Venemaale ei meeldi, et nad on ühtäkki kaotanud oma liidripositsiooni naftatootmisvõimsuse poolest USA-le.

Ei tea ka seda, kuidas lõppeb tollitariifide sõda, väga palju küsimärke on õhus, millele täna vastuseid ei ole. Pärast maikuist otsust, kui USA Iraanile sanktsioonid kehtestas, oli turgudel veendumus, et hind liigub ülespoole 100 dollarit barrelist ja selle panustati, sest ootused kõrgest hinnast olid väga suured. Hindade kasvutempo, millel ei olnud alust, oli liiga kiire, aga turul on kombeks karjaefektina liikuda. Kui ühtäkki tuleb uudiseid, et naftat on liiga palju, siis hakatakse sellelt turult põgenema. Uus olukord ning uus veendumus sundis riskifonde oma naftapositsioone vähendama, mistõttu olemegi näinud kütusehindade kokkukukkumist.

Turuolukord on tänaseks totaalselt muutunud. Pärast Iraani juuli ja augusti ekspordiandmete avalikustamist tekkis turgudel kõrgendatud kartus, et turg jääbki alavarustatuks, mis lennutas hinnad nelja aasta kõrgeimale tasemele, 86 dollarini barrelist. Pärast seda on olnud üks suur allamäge veeremine. Oma osa on siin olnud ka Trumpi tollitariifide poliitikal. Puhas poliitika on kütusehindu väga jõuliselt liigutanud küll ühes ja siis teises suunas. Tõenäoliselt on Trumpi kavaldamisest tulenevalt ka mängureeglid tänaseks muutunud ning USA ja Saudi Araabia suhted ei pruugi olla enam endised. Eile teatas USA oma sanktsioonidest 17 Saudi Araabia ametniku suhtes seoses ajakirjanik Khashoggi kõrvaldamisega. OPEC teeb Saudi Araabia eestvedamisel oma malekäigu 6. detsembri koosolekul. Millises suunas hakkab turg liikuma, on täna väga raske hinnata.