See lepe lubab Hiinal ebaõiglaselt madalate kuludega saata postipakke USAsse.

UPU on osadele maadele kehtestanud odavad pakitariifid, mis oli algselt mõeldud vaeste maade abistamiseks. USA teatel on see pannud USA ärid ebavõrdsesse seisu. USA ametnikud loodavad, et UPUst lahkumise teavitus annab neile võimaluse läbirääkida paremad tingimused.

„Me tahame õiglast süsteemi,“ teatas üks vanemametnik ajakirjanikele, kirjutab BBC. „Loodame, et me saame lõpuks soovitud tulemuse.“

UPUst lahkumine peaks muutma Hiinale 1969. aastal antud arengumaa staatust.

1870ndatel aastatel alguse saanud UPU määrab rahvusvahelised postitariifid. Süsteem subsideerib arengumaid kehtestades rikkamatele riikidele nagu USA kõrgemad postitariifid.

Valge Maja hinnangul on nüüd maailma suurim eksportöör Hiina süsteemist suurim kasusaaja.

USA tahab, et postileping lubaks alla 2 kilogrammi kaaluvatele saadetistele kehtestada riikidel sõltumatult tariife. Sellest raskemate saadetiste tariifipoliitika kujundamine on juba riikide siseasi.

Rahvusvaheline internetist ostmine on viinud väikesaadetiste saatmise plahvatusliku kasvuni, mis kasutavad postisüsteemi.

USA ettevõtted kaebavad, et USA siseselt saadetise saatmine on kallim kui sama kaaluga saadetise saatmine Hiinast USAsse.

Lepingu üle parda heitmine on osa Trumpi Ameerika huvid eelkõige suhtumise osa väliskaubandusse.

Selline Hiina soodustamine neelab USA postiteenistuse raha, võimaldab levitada võltskaupu ja rikub USAs hinnakujundust, mis on viinud USA ettevõtete suuremate kuludeni.

Madalamate postikuludega välismaalt saabuvad pakid lähevad USAle maksma aastas umbes 300 miljonit dollarit.

UPUst lahkumise protsess kestab vähemalt aasta. USA on valmis edukate läbirääkimiste korral UPUsse jääma.