Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on majanduskriisi järgne kõrge tööpuudus langenud tänaseks alla Euroopa keskmise ning see suund on kestev. "Eriti teeb rõõmu, et viimasel ajal on vähenema hakanud ka pikaajaliste töötute arv. Samas on selge, et lähiajal kujuneb Eesti probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus, mistõttu on vajalik seadusandja tasemel muuta aktiivsete tööturumeetmete osutamine veelgi paindlikumaks,“ ütles Tsahkna.

"Kui me suudame koolituste ja tööharjutustega vastata tööturu vajadustele, kaasates kutsehariduskeskused ja kõrgkoolid, aitame kaasa tootvamate töökohtade tekkimisele ja sellega ka inimeste sissetulekute tõusule", lisas Tsahkna.

Komisjoni istungist võttis osa Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel, kes andis ülevaate tööturu olukorrast, Töötukassa poolt rakendatavatest meetmetest olukorra parandamiseks ja ettepanekutest Töötukassa teenustesüsteemi paindlikumaks muutmiseks.

Paaveli sõnul on Eestis statistilise töötuse määr hetkel 9,3 protsenti, mis on madalam kui Euroopa Liidu keskmine. Eesti kuulub riikide hulka, kus töötus on kõige kiiremini vähenenud.

Olulisematest küsimustest arutati töötute võimalikult kiiret tööleasumist, töötute sotsiaalset kaitset, kuna 57 % Töötukassa klientidest ei kvalifitseeru töötushüvitise saajate hulka ja noorte probleeme, kes ei õpi ega tööta.

Jutuks tulid ka ettepanekud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmiseks eesmärgiga muuta tööturuteenused paindlikumaks. Neist olulisemad käsitlesid tööturuteenuste pakkumise korraldust. Paaveli ettepanekul võiks Töötukassale anda võimaluse tööharjutuse teenust ise osutada või osta seda hanget korraldamata, samuti anda Töötukassale võimalus osta riigi- või munitsipaalharidusasutustelt tööturukoolitust hanget korraldamata. Istungil osalenud sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid antud ettepanekute realiseerimise juriidilisi kitsaskohti tulenevalt Euroopa Liidu direktiivide ülimuslikkusest.

Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles kokkuvõtvalt, et aktiivsetel tööturu meetmetel on suur roll meie tööturu ümberkorraldamisel selliseks, et läbi tootlikkuse tõusu hakkaksid tõusma ka inimeste sissetulekud. "Täna ei ole Eesti majandusse investeerijate probleemiks meie maksusüsteem, vaid kvalifitseeritud tööjõu puudus ning seepärast peame kasutama kõiki riigi käsutuses olevaid võimalusi, et tööturu vajadustele võimalikult paindlikult reageerida,“ rõhutas Tsahkna.