Ühispanga analüütiku Sven Kunsingu sõnul on autotööstus tõepoolest üks riigi tähtsamaid tööstusharusid. 85 protsenti toodangust läheb ekspordiks, mis on ligi viiendik riigi koguekspordist. Eelmisel aastal suundus Tšehhi Vabariiki koguni 18 protsenti kõigist autotööstuse investeeringutest Euroopas ja selle numbriga edestati isegi selliseid vana autotööstustraditsiooniga riike nagu Suurbritannia ja Prantsusmaa. Ja ega Tšehhigi ole siin mingi uustulnuk – Škoda Auto on vanuselt väidetavasti maailma kolmas tootja.

Muljetavaldav käive

Tšehhi autotööstus ei piirdu ainult Škodaga – pea pooltel globaalse autotööstuse sajast tippettevõttest on Tšehhis majandushuvisid. Kogu Tšehhi auto- ja autovaruosade tööstuse koondkäive oli mullu 11,3 miljardit eurot (176,8 miljardit krooni), mis on päris muljetavaldav number.

Kunagine tugev Tšehhi sõjatööstus on samas suure osa oma tähtsusest kaotanud pärast Nõukogude Liidu ja kogu idabloki lagunemist.

Tšehhis elava Mart Linnarti teada on keskmine palk riigis umbes 16 000 Tšehhi krooni ehk u 8000 EEK-i. “Igapäevased tarbekaubad ja toit, eriti väljas söömine on aga odavam kui Eestis, vähemalt Tallinnas. Õllekannu hinnast ma parem ei räägi,” märkis Linnart. Õpetajate ja arstide keskmine palk on Eesti omast kaks korda suurem. Sotsiaalsfäär ja garantiid on tunduvalt arenenumad ja inimsõbralikumad.

Samuti Tšehhis töötava ja elava Andres Mäe sõnul on elu riigis võrdlemisi hea, sest kohaliku krooni ostujõud on Eesti krooni omast suurem. “See kehtib just toidukaupade osas, sest kodumaisel toodangul on madalam käibemaks kui imporditul,” märkis Mäe.

Samuti doteeritakse Tšehhis ühistransporti, mis on eriti Prahas väga hästi organiseeritud. “Doteeritakse kommunaalkulusid ja see on eriti soodne siinsetele pensionäridele,” lisas ta. “Kõrge elatustaseme tõttu näeb pealinnas vähe nn kaltsakaid, kes prügikastides sobravad, kuid on ka neid. Sotsiaalabi on organiseeritud ning riigi kõrval löövad edukalt kaasa mitmed kodanikuühendused. Siinne pangandus on aga kindlasti viletsam kui Eestis. Automaadid ja kaardid funktsioneerivad, aga näiteks ülekande tegemine võtab ka sama panga piires aega vähemalt nädala.”

Kallis bensiin

Bensiin on Tšehhis Eestiga võrreldes kallim, praegu umbes 13 krooni liiter, kuid teed tunduvalt paremad.

Ühispanga makroanalüütiku Ruta Eieri sõnul räägivad Tšehhi investeerimiskliima kahjuks suhteliselt kõrged maksumäärad ning ebaefektiivne riigirahandussüsteem. Tulumaksumäär ettevõtetele on 31 protsenti, mille alandamist valitsuses küll kaalutakse. Ettepanek on vähendada seda järk-järgult 24 protsendini järgneva kolme aasta jooksul, kuid ka see on võrdlemisi väike samm.

Tšehhi kui hästi lapsesõbralik riik

Seitse aastat Prahas elanud Maris Mäe sõnul on Tšehhi väga rahumeelne, turvaline ja lapsesõbralik riik.

“Rasedatele pakutakse endastmõistetavusega istet, autod peatuvad sebrade ees, lubades lapsevankritega emadel rahulikult teed ületada. Bussides-trammides on spetsiaalsed nupud vankritega väljujaile, andmaks juhile märku. Ühistranspordis kohtab üldse väga palju lapsevankreid, sest emad ei pea eriti muretsema vankritega manööverdamise pärast. Ikka keegi aitab vankrit tõsta. Ka tekib järjest juurde lapsesõbralikke kohti, igas suuremas kaubakeskuses on olemas liftid ja eskalaatorid,” märkis Maris Mäe.

Tema sõnul on toidukaupade hinnad Tšehhis kindlasti Eesti tasemega võrreldes odavamad. “Hämmastav on see, et meie perekonna toidueelarve on püsinud viimased viis aastat ühel tasemel,” märkis ta.

Mäe sõnul on Tšehhi kohalikus toidukaubanduses kõige harjumatum see, et müügil on valdavalt 1,5%-line piim, harva ka 3,5-protsendiline, seegi kõrgpastöriseeritud. Poolrasvast 2,5-protsendilist piima ei toodetagi.

“Maitsvate poolfabrikaatidega hellitatud eestlase jaoks on harjumatu ka siinne nigel poolfabrikaatide valik ja maitse. Maitsva toidu valmistamiseks tuleb varuda rohkem aega, osta toored värsked lähtekomponendid ja kokata ise või minna restorani.”

Raigo Neudorf

Muljeid Tšehhist

Alljärgnevalt on ära toodud Tšehhi eluolust saadud muljeid neilt eestlastelt, kes on ise aastaid seal riigis elanud.

Mart:

Olen elanud Tšehhis veidi üle kahe aasta. Tšehhe iseloomustaks kui vabameelseid ja liberaalseid. Inimesed on sõbralikud ja viisakad, mis kummalisel kombel kaob tihtipeale siis, kui need inimesed on teenindaja positsioonis. Ehk kõige häirivam on see, et teenindajad ei pea tihtipeale kinni kokkulepetest ja tähtaegadest. Harjumatu on vahukoor hapukapsasupi peal

Krister:

Hästi tolerantne riik ning inimesed kaugel fašistlikust korraarmastusest ning seadusetäitmisest. Väga turvaline. Samas aeg-ajalt absurdsuseni jõudev ükskõiksus edu ja raha suhtes, mis ulatub letargiani. Tundub, et ennekõike elavad inimesed siin selle nimel, et elu oleks mõnus – ja tööd tehakse täpselt selle piirini. Samas on nad erakordselt abivalmid ning respekteerivad suurel määral teiste inimeste vajadusi ja privaatsust. Loomulikult pole nende elatustase ligilähedanegi lääne inimese omale, kuid söögi peale mõtlema suurem osa elanikest ei pea. Noored kurdavad enim, et ei saa nii palju reisida kui sakslased. Hinnad peaksid olema poes ligilähedaselt samad mis Eestis, odavam alkohol ehk välja arvata. Väljas söömas käia on tuntavalt odavam.

Andres:

Olen elanud Prahas 8 aastat. See maa on hea elamiseks, sest kuritegevuse tase on võrdlemisi madal ja siinne rahvas üldiselt sõbralik. Tšehhid sarnanevad minu arvates üllatavalt paljus eestlastega. Vaoshoitud ja ühissõidukeis vaiksed. Individualistid, eelistavad tegeleda oma asjadega ega taha, et nende hubast olemist võõra murega häiritakse. Armastavad oma aiamaal või suvilas mütata. Alkoholi pruugivad üldjuhul vaikselt, ei lõuga purjus peaga tänaval. Armastavad istuda kohalikus õllekas (nii mehed kui ka naised). Tšehhid eelistavad kartulitele kneedleid ja piimale õlut. Leivad-saiad, kondiitritoodetest rääkimata, on kehva kvaliteediga. Veidi harjumatu on ka noorte avalik miilustamine. Paarikesed ei häbene tänavail, trammis, metroos kirglikult suudelda ja teineteist kabistada.