Valitsuse hinnangul on tehase rajamisel Eestisse tulev välisinvesteering 825 miljonit USA dollarit ehk 12,5 miljardit krooni.

Abinõude kohaselt tagab riik potentsiaalsele tselluloositehase käivitajale 1,1 miljonit kuupmeetrit või kuni 40 protsenti toomiseks vajaminevast puidust, ütles valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Aastaid kavandatud mahuka projekti riiklike garantiide osas otsustas valitsus, et Eestisse tselluloositehase rajajaga tuleb sõlmida paindlik ja turuhinnast lähtuva hinnamehhanismiga toormeleping, mis on tähtajatu, märkis pressiesindaja.

Riik on abinõude kohaselt valmis sobiva riigimaa olemasolul potentsiaalsele investorile maad soodustingimustel eraldama, seisab abinõude paketis. Ka on riik valmis aitama tehase rajajat kommunikatsioonide kindlustamisel ja personali koolitamisel.

Eesti eesmärk tselluloositehase rajamisel on vääristada seni välja veetud paberipuu kohapeal. Nii tõuseks väljaveetava toodangu hind kaks-kolm korda.

Kuni 600.000-tonnise aastatoodanguga tselluloositehas vajab umbes kolm miljonit tihumeetrit puitu aastas. Tehase rajamine võimaldab kasutusele võtta seni kasutamata ja majanduslikult mittetasuva puiduressursi.

Paberipuu vääristamine Eestis suurendaks netoeksporti kuni nelja miljardi krooni võrra aastas.

Eestis sai tselluloositehase rajamise idee alguse 1998. aastal, kui majandusministeerium tellis uuringu tehase rajamise võimalikkuse kohta Eestis.

Uurimus näitas, et Eestis on piisavalt paberipuitu uue kaasaegse tselluloositehase jaoks ning tselluloosi tootmine oleks majanduslikult tasuv.

Ilma riigipoolse toetuseta ei saa konkurentsitingimusi arvestades Eestisse tselluloositööstust rajada, selgus uuringust.

Juba Tiit Vähi juhitav valitsus tegi põhimõttelise otsuse anda potentsiaalsele investorile riigimetsa näol garantiid, ent konkreetsete abinõude paketini ei jõudnud.

Mart Laari valitsus märgib oma protokollilises otsuses, et senised valitsuse tegevused pole olnud piisavad tselluloositehase rajamiseks vajalike eeltingimuste loomiseks.

Tselluloositehase rajamisest on huvitatud ka Läti, kes sõlmis mullu kokkuleppe tselluloositehase projekteerimisfirma loomiseks Rootsi firmaga Södra ja Soome Metsäliittoga. Teisipäeval otsutas Läti valitsus arutada tselluloosiprojektiga seonduvat kinniste uste taga.

Eesti ja Läti projektid on majandusministri nõuniku Maria Alajõe sõnul selgelt konkureerivad, kuna Balti majandusruumis jätkub turgu vaid ühele tselluloosi suurtööstusele.

Eesti tehase võimalike strateegiliste investoritena on seni räägitud ühest Kanada firmast, mis teeb koostööd Mainoriga seotud isikutega. Huvi Eestisse tselluloositehas rajada on varem olnud ka Tolaram Grupil, samuti Tiit Vähi juhitaval Silmet Grupil.