Tshehhi-USA õllesõjas on vastakuti traditsioon ja marketing

Ceske Budejovices asuv Budvari õlletehas on küll maailma mastaabis väike ettevõte, ent puudujääva kompenseerivad pikad traditsioonid; USAs tegutsevast ja suhteliselt lühikeste traditsioonidega Anheuser-Buschist on uue maailma turundusoskus seevastu vorminud õlletööstuse hiiglase; kahe firma vaheline sõda on väldanud juba 90 aastat ja praegu käiva 40 kohtuasja juures ei paista õllekitkumine lähiajal lõppevat.

Pea sajandipikkuse õllesõja keskmes on Budweiseri kaubamärk, mida mõlemad tehased kogu maailmas kasutada ihaldavad. Saksamaal otsustas kõrgem piirkonnakohus möödunud kuul anda kaubamärgi ainukasutusõiguse Budvari õlletehasele, Venemaal saatis jällegi edu ameeriklasi, kes said loa kasutada Vene turul Budweiseri Ühendriikides levinud lühendit Bud.

Vaenulikud õlletehased kuulutavad kõva häälega oma võite ja üritavad vähendada kaotuste tähendust. Iga kohtulahingu järel naasevad mõlemad tööle, et pruulida õlut ja valmistuda järgmiseks kohtuasjaks.

Budvari õlletehase peadirektori Jiri Boceki sõnul seisneb kompaniide vaidlus lõppkokkuvõttes eri kultuuride kokkupõrkes:

"Sisuliselt on see vaidlus ‘vana’ ja ‘uue’ kultuuri vahel. Näiteks on Euroopa ja Aasia riikidel pikk ja rikas toiduainetetootmise tava. Neid tooteid teatakse päritolukoha järgi ning on loogiline, et seda põhimõtet püütakse kaitsta. Uued või anglosaksi kultuurid üritavad omakorda vanemaid tooteid jäljendada ja väidavad siis, et geograafiliste indikaatorite kasutamine ja kaitse ei ole nende päritolumaade ainuõigus."

Budvari ja Anheuser-Buschi tüli ulatub ligi 150 aasta taha, mil Saksa immigrant Adolphus Busch ostis oma Missouris asuva pruulikoja tarbeks humalaid tollase Austria-Ungari keisririigi territooriumilt. Praegune Ceske Budejovice kandis siis nime Budweis, millest ka kohaliku õlle nimi Budweiser. Busch võttis koos humalatega Ameerikasse kaasa ka Budweiseri nime, mille ta 1876. aastal kaubamärgina kasutusele võttis.

Kuigi õlut on Ceske Budejovices pruulitud vähemalt 600 aastat, asutati Budvari õllefirma alles 20 aastat pärast Budweiseri kaubamärgi kasutuselevõttu USAs. Kohtuteed hakkasid pooled ühiselt tallama 1911. aastal.

Jiri Boceki sõnul põhinevad Budvari tehase väited Budweiseri sidemetel Ceske Budejovicega—asukohal, kohalikel koostisainetel ja pikal pruulimistaval. Anheuser-Buschi juhi Steve Burrowsi sõnul pole geograafia mingi vaidlusteema. Budweiseri nimi kuuluvat õigusega tema firmale, sest Anheuser-Busch oli esimene, kes seda nime kasutama ja kogu maailmas turustama hakkas.

"Oleme Budweiserit globaalseks, hästituntud nimeks arendades investeerinud miljoneid dollareid. See on investeering, mille peal Budvar ausalt öeldes meie kulul priilt elab."

Prantslastel on champagne, shotlastel Scotch whiskey ning Budvari arvates peab päritolukandile viitav Budweiser saama õiguse õlletootja üle, millel pole Ceske Budejovicega mingit sidet. Steve Burrows pole sellega nõus, väites, et õlu pole ühegi konkreetse piirkonnaga ainuomaselt seotud.

Ja nii jätkub Budweiseri õllesõda ka 21. sajandil. Näiteks Saksamaa ja Portugal seovad Budweiseri päritolupiirkonnaga, Itaalia aga toetab Anheuser-Buschi lähenemist. Senised jõujooned võivad aga Euroopa Liidu õiguskorra harmoniseerimisega taas kustuda. Kõige suurema naeratuse toob see ilmselt vaenulikke õlletehaseid esindavate advokaatide vahustele huultele.

Villu Arak