Nimelt tellis TTJA-lt oma ehitusplokile „Magna reaplokk 190 hall“ TTJA-lt kolmekuulise müügikeelu saanud Rae Kivitehas TalTechi Ehituse ja ja arhitektuuri instituudi ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumilt konkurendi Columbia Kivi betoonmüürikivi survetugevuse katsemõõdistamise.

Katselabori kuuest katseprotokollist ilmneb, et vaid ühel neist oli kivi survetugevuse näitaja nõutava 18 n/mm2 tasemel. Need protokollid saadeti ka TTJA-le.

Rae Kivitehase juhatuse liige Marko Koidu selgitas, et müürikivid osteti Lasnamäe Ehituse ABC-st eraisikuna. „Kuna teise ettevõtmisega tegeleme ka arendusega, siis oleme väga huvitatud, et kivid oleksid kvaliteetsed,“ kinnitas Koidu.

Kuna Rae Kivitehase plokile on kehtestatud müügikeeld, asendavad ehitusfirmad Koidu sõnul katsetulemusi arvestades selle teise, ebakvaliteetse tootega.

„Vastab tõele, et mainitud protokollid on TTJA-le edastatud ning oleme alustanud ka järelevalvet ning suhtleme sel teemal tihedalt ettevõttega,“ kinnitas TTJA kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe.

Samas lisas ta, et viidatud katsete osas on mitmeid küsitavusi. Nimelt ei ole ehitustoodete proovivõtt olnud standardi kohane ning samuti ei ole katsete tegemisel järgitud müürikivide katsestandardist tulenevat metoodikat. Sellest tulenevalt vajab teema täpsemat uurimist ja vajadusel ka lisakatsete tegemist.
Sestap ei saa TTJA hetkel Helemäe kinnitusel täpsemalt kivide nõuetele vastavust või mittevastavust kommenteerida, sest uurimine on pooleli.

Helemäe tõi välja, et eelmisel aastal viis TTJA lisaks Rae Kivitehasele läbi menetluse ka Columbia Kivi ja Betoneks ASi suhtes, mille raames katsetati kõigi kolme tootja müürikivisid. Katsetulemused näitasid, et nii Columbia Kivi kui Betoneks AS kivid olid nõuetekohased (keskmine neto survetugevus 159% ja 220% deklareeritud näitajast). Ehk siis eelmise aasta katsetulemuste kohaselt olid Rae Kivitehase tulemused teistega võrreldes väga kehvad.

Proovide võtmise standard näeb ette, et igast partiist tuleb võtta kuus eksemplari. Kuid Columbia Kivi katsetusteks on esitatud kolmest partiist vaid kaks eksemplari. Ehk siis korrektseks standarditele vastavaks testiks oleks pidanud esitama ühest partiist rohkem kive. Sellele vaatamata alustas TTJA siiski järelevalvemenetlust.

Mida katsetulemustest peaks järeldama ja kas meil valitseb oht, et ehitused vajuvad lihtsalt ühel hetkel kokku?

Ehitusmaterjalide teadus- ja katselabori juhataja kohusetäitja Margit Rosenberg ütles, et nemad katsete tulemuste kohta järeldusi ei tee ja hinnanguid ei anna. „Kuna oleme katselabor, ei kuulu katsetulemuste kohta järelduste tegemine ja hinnangute andmine meie pädevusalasse,“ lausus ta.
Miks aga katselabor tellijale ei öelnud, et testimiseks toodi ühest partiist vähe kive? Sellist kohustust laboril ei ole. Katsetatavate toodete arvu, samuti nagu muudki katsete tingimused võib Rosenbergi sõnul määrata tellija ise, kuna katsestandardid ei ole täitmiseks kohustuslikud.

Ehitusettevõtted avalikult kivide kvaliteedi ning erinevate tootjate teemal rääkida ei soovi. Küll aga kinnitasid kõik ehitusfirmad, kellega Ärileht suhtles, et ükski kontrollimata partii kasutusse ei lähe ning firmad tellivad kividele ka ise mõõtmisi.

Standard näeb ette, et kontroll viiakse läbi katselaboris, mis ei ole tootjaga seotud ehk ei ole toodet serifitseerinud.

See on TTJA selgitusel ka põhjuseks, miks nad näiteks Rae Kivitehase toodangu kontrolle tellivad Teede Tehnokeskuse ASilt, mitte TalTechi ehitusmaterjalide teadus- ja katselaborilt, sest viimane on Raekivi toodetele sertifikaadi väljastanud.