TÜ uuring: kõrgkooli lõpetanuist jäävad töötuks vaid üksikud
Suuremahulise vilistlaste uuringu viisid TÜ teadlased läbi kõikide õppeastmete lõpetanute seas 2010. aasta sügisel. Veebipõhiselt küsitleti 2009. aastal lõpetanuid ja küsimustikule vastas enam kui 2100 vilistlast 14 Eesti kõrgkoolist.
Uuringu läbiviinud töögrupi juhi, TÜ makroökonoomika professor Raul Eametsa sõnul käis enamik lõpetanutest õpingute kõrvalt tööl – õpingute lõppedes ei omanud töökogemust kõigest 15% lõpetanuist. „Peamine tudengite õpingute ajal töötamise põhjus on majanduslikku laadi. Ilma selleta oleks tudengitel keerukas, kui mitte suisa võimatu ots-otsaga kokku tulla. Aasta pärast lõpetamist oli ainult õpingutele pühendunud kümnendik lõpetanutest, pooled töötasid ning neljandik õppis ja töötas samaaegselt,“ ütles Eamets.
Tema hinnangul oli aga töötuid kõrgkooli lõpetanute seas keskmiselt kõigest 3%, mis on ülihea tulemus, arvestades 2010. aasta väga kõrget töötuse määra. Kõige rohkem oli töötuid teeninduse valdkonna lõpetanute hulgas, kõige vähem tehnika ja tootmise valdkonna lõpetanute seas. "Kui vaadata ainult bakalaureuse õppeastme lõpetanuid, võib öelda, et nö pehmete erialade esindajad (socialia ja humaniora) olid selgelt rohkem tööturule orienteerunud (ehk töötasid) ning tehnika ja loodusteaduse erialade lõpetajad jätkasid õpinguid magistriõppes,“ selgitas Eamets.
Erinevate erialade lõpetajate palkade võrdlus viitab, et kõige kõrgemat palka teenivad sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetanud. Seega pole ka imekspandav, miks nende erialade lõpetajad eelistavad edasiõppimise asemel siirduda tööturule. Tööturul on keerulises olukorras põllumajandus- ja humanitaarerialade ning kunstide valdkonna lõpetanud, kes töötavad sageli mitteerialasel ametikohal ning kelle palk on keskmisest madalam.
Uuring viidi läbi programmi Primus raames, mida viib ellu sihtasutus Archimedes ja rahastab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.
