Haridusministeerium andis eile valitsusele üle oma ettepanekud kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide tudengite sõidusoodustuste osas.
Haridusministeeriumi osakonnajuhataja Toivo Sikk sõnas, et toetuse suurusele seab piirid riigieelarve. Vastuvõetud riigieelarves on sõidusoodustusteks ette nähtud 15 miljonit krooni. Poole piletiga sõidu tagamine kaugemal elavatele tudengitele nõuab 36,2 miljonit.
Siku sõnul jätkub 15 miljonist umbes 20-protsendiliseks sõidusoodustuseks. "See on siis, kui matemaatiliselt jagada," lisas ta. "Aga kui valitsus arvab, et leiab aasta jooksul mingeid lisavahendeid kasvõi oma reservfondist, siis on kaks varianti. Kas kirjutatakse otsusesse "kuni viiskümmend protsenti" või määratakse mingi kindel soodustus, näiteks 30%."
Sikk ütles, et valitsus võib otsuse veel enne jõule teha. Pärast seda töötab haridusministeerium välja korra, kuidas toetusi välja maksma hakatakse ning saadab koolidesse vajalikud blanketid.
Toetusi hakkavad välja maksma õppeasutused. Siku sõnul on haridusministeerium näinud ette, et soodustusi saavad nii riigi- kui erakõrgkoolide ja kutseasutuste üliõpilased. "Ka nende vanemad on maksumaksjad," põhjendas ta.
Sooduspiletiga saab sõita kaks korda kuus koju ja tagasi. Haridusministeeriumi kava kohaselt makstakse sõidusoodustusi välja umbes nagu komandeeringuid. õpilane kirjutab aasta alguses koolile avalduse, kus näitab ka koduse aadressi. Toetuse saamiseks esitab ta blanketil sõiduaruande ja kleebib sellele juurde pileti. Seejärel kannab kool tudengi, tema vanema või hooldaja arvele tagasimakstud summa.
üliõpilaskondade Liidu esindaja Tarmo Sild ütles, et valitsusse jõudnud variant on koostatud üliõpilasesindajate osalusel ja sai võimalikest parim. Sild pidas saavutuseks, et kogu asjaajamine jääb ülikooli seinte vahele. Esialgse variandi järgi pidi üliõpilane viima oma dokumendid kohalikku omavalitsusse. Samas tõdes Sild, et üliõpilased on soodustustega kaasneva bürokraatia suhtes negatiivselt meelestatud.
"Kuna kulutame maksumaksja raha, siis peab olema dokument, et see kulutus on tehtud," põhjendas korraldusega kaasnevat paberimajandust ministeeriumi esindaja Toivo Sikk. Ta mainis, et haridusministeeriumi arvates võiks 5% kogu toetussummast kulutada sellega seotud töö tasustamiseks. "Näiteks Tartu ülikoolis võib tulla iga kuu kuni 3600 operatsiooni," selgitas Sikk.
Sild avaldas arvamust, et uuel aastal saavutavad üliõpilased hinnaalandust ka bussifirmadelt. Suuremad firmad on öelnud, et nad ootavad valitsuse otsuse ära, väikefirmadega aga läbirääkimised juba käivad, lisas Sild.
ANU JõESAAR
