Tuhala nõiakaevu saatuse määrav kaevanduste kava jäi kinnitamata

 (1)
Tuhala nõiakaevu saatuse määrav kaevanduste kava jäi kinnitamata
Lähiaastatel pole veel põhjust karta, et nõiad kaevanduste pärast Tuhalas vihtlemise lõpetaksid. Marko Mumm (EPL arhiiv)

Puudulikuna tagasi lükatud kava peaks uuesti valitsuse lauale jõudma juba jaanuaris.

Kui helilooja Urmas Sisask tänavu 20. oktoobril Tuhala nõiakaevu juures loitsimistseremoonia läbi viis, uskusid ilmselt vähesed, et sellest unikaalse kaevu ja tema lähedusse jääva Nabala piirkonna lubjakaevandajate käest päästmiseks erilist abi võib olla. Oli see nüüd loitsu või mingi muu väe mõju, kuid riigikantselei otsustas hiljuti teiste hulgas ka Nabala kandi lubjakivivarude saatust puudutava nn ehitusmaterjalide kava valitsuse töölaualt tagasi lükata.

Keskkonnaministeerium esitas aastateks 2010–2020 koostatud kogu Eesti lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist puudutava kava valitsusele novembris, et see veel selle aasta sees heaks kiidetaks. Riigisekretär Heiki Loot aga teatas eelmisel nädalal ministeeriumile, et kuna kava eelnõu ei vasta strateegilistele arengukavadele kehtestatud nõuetele, ei ole seda võimalik valitsusele kinnitamiseks esitada.

„Soovitame arengukava eelnõuga edasi töötada viisil, mis võimaldaks vabariigi valitusele kinnitamiseks esitada konkreetsed valdkonna arenguks vajalikud meetmed. Soovitame enam keskenduda strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste analüüsimisele, erinevate lahenduste esiletoomisele ning nende mõjude analüüsimisele,” sedastas Loot ministeeriumile saadetud küllaltki üldsõnalises kirjas.

Seotud lood:

Kõnealuse kava järgi plaanitakse Nabala karstiala ligikaudu 2200 hektarilt kaevandada pea 555 miljonit kuupmeetrit ehituslubjakivi.

Jaanuaris uuesti

Nabala kandi kui elukeskkonna ja ühtlasi sealsete loodusväärtuste säilimise eest seisva Nabala keskkonnakaitse ühingu liige Tanel Ots kommenteeris, et arengukava tagasilükkamine pole võit mitte ainult kohalikule rahvale. „See on võit kõigi jaoks, kel on tekkinud kodu lähedale plaanitavate kaevandustega vastasseis ning keda pole vastavate otsuste tegemisse kaasatud,” sõnas ta.

Ots märkis, et kuna riigikantselei saatis ehitusmaterjalide arengukava tagasi, tuleks see vähemalt Nabalat puudutavas osas ümber teha, sest see põhineb paljuski Nõukogude ajal, aastatel 1986–1988 tehtud uuringutest pärit andmetel. „Nendest uuringutest pärit mahud ja numbrid ei kajastanud toona mitte Eesti, vaid ilmselt ka meie lähimate liiduvabariikide vajadusi. Vahepeal pole selles piirkonnas aga ühtegi arvestatavat uuringut tehtud,” viitas Ots.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles, et tagasilükatud arengukava pole plaanis enne järgmise aasta märtsis toimuvaid valimisi panna kalevi alla paremaid aegu ootama. „Kui kava ei vasta nõuetele, tuleb see korda teha,” kostis ta, kinnitades ühtlasi, et vastavad läbirääkimised ja paranduste tegemine juba käivad ning täiendatud kava loodetakse uuesti valitsuse lauale panna järgmise aasta jaanuaris.

Algul loodeti, et ehitusmaterjalide kaevandamise ja kasutamise arengukava saab valitsuselt heakskiidu 2009. aastal, kuid protsess on aina veninud. „Tuleb tunnistada, et teema on olnud ootamatult raske ja ka emotsionaalne ning vaidlusi on olnud palju,” tähendas Tamkivi.

Otsustavad täiendavad uuringud

•• Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi märkis, et Nabala piirkonnas teostatavate keskkonnauuringute tulemusi peaks saama heal juhul näha alles pooleteise aasta pärast. Minister lisas, et juhul kui need uuringud peaksid näitama, et selles piirkonnas pole võimalik lubjakivi olulise keskkonnamõjuta kaevandada, on see aluseks arvata Nabala lubjakivivarud passiivsete ehk siis nende hulka, mida kaevandada ei tohi. „Tegemist on väga suure riigivaraga ning sellisteks otsusteks peab olema mingi alus, mitte ainult emotsionaalsed väljaütlemised. Loodetavasti uuringud seda annavad,” sõnas Tamkivi.

•• Selle aasta aprillis, kui Tuhala nõiakaev jälle keema hakkas, läks internetis käima ka nõiakaevu ja Nabala kaitseks allkirjade kogumise aktsioon. Praeguseks on aadressil www.tuhalanoiakaevuleappi.com andnud oma toetusallkirja enam kui 62 500 inimest.