Tühja pangakaardiga saab samuti maksta
Alates möödunud aasta 1. detsembrist kontrollib Hansapank kaardimaksete puhul vaid pisteliselt, kas kontol on ostu eest maksmiseks piisav summa. Kui veab, saab tasuda ka tavalise deebetkaardiga, kuigi pangaarvel pole sentigi.
Põgusalt kontrollitakse siiski vaid vähem kui 500krooniste ostude sooritamist. Suuremate summade maksmisel kontrollib pank deebetkaardi omaniku arveseisu alati.
Kaardimaksed kiiremaks
Hansapank otsustas pistelise kontrollimise kasuks seepärast, et nii sujuvad kaardimaksed kiiremini. Kaardisüsteem ei sõltu enam otseselt sidesüsteemidest. Hansapanga suhtekorraldusjuhi Ando Noormetsa sõnul ei kasutata nimetatud võimalust igal pool. “Väikestes poodides kontrollitakse iga ostu puhul, kas kliendi kontol on piisav summa kauba või teenuse eest tasumiseks. Suuremates ostukeskustes tehakse seda pisteliselt, kuna seal on peaaegu alati pikad järjekorrad. Kui maksmisel konto summa kontrollimata jätta, läheb kaardiga tasumine libedamalt,” kinnitab Noormets. Pisteliselt kontrollitakse ostja arvet näiteks Tallinna Kaubamajas, Maksimarketites, Selverites ja teistes suurtes ostukeskustes.
Pahatahtlike kaart suletakse
Noormetsa sõnul ei riski pank niimoodi talitades mitte millegagi. “Kui näeme, et kliendid hakkavad seda võimalust kuritarvitama - näiteks üritavad pidevalt oma tühja kontoga panga arvel endale kaupa soetada - siis nende inimeste pangakaardid lihtsalt suletakse. Meil on õigus nii teha, sest klient tohib vastavalt lepingule kasutada kaarti vaid kontol oleva summa piires.”
Samas rahustab Noormets neid, kes kogemata panga kulul sisseoste teevad. “Võib ju juhtuda, et klient kasutab arvel olevast suuremat summat lihtsalt teadmatusest. Kohe me kaarti loomulikult ei sulge.”
100 krooni eest 20 senti viivist
Kui ostuarve ületab kontol olevat summat, peab kaardiomanik tasuma puuduoleva summa koos lisandunud viivisega, mis on 0,2 protsenti päevas. Näiteks 100 krooni pealt kasseerib pank 20 senti viivist.
“Seni pole küll märgata olnud, et inimesed antud võimalust kuritarvitaksid. Samas pole me sellist võlguostmise võimalust ka laialt reklaaminud. Kui inimene tahab võlgu elada, on selleks olemas muud variandid, näiteks krediitkaardid,” soovitab Noormets.
