Nordic Speditioni juhatuse liikme Rael Tavaste sõnul prognoosib Nordic Spedition tänavu müügituluks kokku 10 miljonit eurot, mida on suvel aktiivsema tegevusega alustamise ajal oodatust 30 protsenti rohkem. Nordic Speditionis töötab hetkel 24 inimest.

"Vaatamata lühikesele tegutsemisajale oleme tänu klientide usaldusele saavutanud hea hoo, laiendanud tegevust ning palganud uusi töötajaid. Kui meie peamine turg on täna olnud Baltimaad ja Skandinaavia riigid, siis uue ärisuunana alustasime vedusid Peterburi, kus näeme suurt kasvupotentsiaali," rääkis Tavaste.

„Oleme kasutusele võtnud enam kui 100 uut telemaatikasüsteemiga varustatud Schmitz Cargobulli haagist, kus klientide kaubad on pideva GPS-jälgimise all. Reaalajas on alati näha kaupade temperatuur, haagise tehniline seisukord ja veel paljud parameetrid, mis tagavad, et klientide saadetised jõuavad turvaliselt ning õigel ajal sihtkohta. Oleme Eestis esimesed, kes on kogu oma haagisepargi sellise kaasaegse süsteemiga varustanud. Ettevõttes jõudis hiljuti lõpuni ka ISO audit, mille tulemisena vastab Nordic Speditioni tegevus nüüd kvaliteedijuhtimise ISO9001 ning keskkonna ISO14001 standardile," kirjeldas Tavaste.

Nordic Speditioni juhi hinnangul avaldavad Eesti logistikavaldkonnale suurimat mõju järjest kallinev kütuse hind, mis teeb igasuguse transpordi kallimaks, ning tihenev konkurents Läti ja Leedu transpordifirmadega. "2019 aastal on Nordic Speditioni peamiseks eesmärgiks suurendada vedude mahtu Soome, Skandinaavia ja Venemaa suunal," lisas Tavaste.

Nordic Speditioni omanik Erki Vään märkis, et Via3L Speditioni suuromanikega peetav kohtuvaidlus hetkel ettevõtte igapäevategevust ei mõjuta. "Vastaspool taotles küll oma väidetava nõude tagamiseks Nordic Speditioni kontode arestimist, kuid kohus loobus sellest ja täna saame keskenduda oma põhitööle," ütles Nordic Speditioni omanik Erki Vään.

Samas vastaspoole advokaadi Lembit Tedderi sõnul ei ole Vääna väide tõene. "Kohus ei ole „loobunud“ Nordic Spedition OÜ kontode arestimisest. Samuti ei ole kohus vabastanud aresti alt ühtegi eurot, mis Nordic Spedition OÜ kontodel arestimise hetkel oli. Seda raha on vaja, et selle arvelt hilisemat kohtuotsust täita," ütles Tedder.

Sellele on omakorda selgituse saatnud Nordic Speditionit esindav advokaat Paavo Koch.

"Menetluslikult on seis selline. Kohus rakendas algselt teise poole taotlusel hagi tagamisena konto aresti enam kui 4 miljoni euro osas. Me oleme selle kohtu määruse vaidlustanud, maakohus ei ole veel meie määruskaebust lahendanud, loodetavasti lahendab selle lähiajal.

Koos määruskaebusega esitasime sellise menetlusliku instrumendi nagu määruskaebuse tagamise avalduse. Kohus rahuldas selle ja otsustas, et määruskaebuse lahendamise ajaks peab konto lahti jääma. Selle erandiga, et selleks hetkeks kontole laekunud summad jäid aresti alla, see on siis ca 305 000 eurot. Kuid 305 000 eurot ületavas osas on konto lahti ja see võimaldabki keskenduda põhitegevusele. See on oluline. Seega väide, et midagi ei ole vabastatud, on eksitav."

Veider kohtuvaidlus

Ärileht kirjutas septembri lõpus, et logistikafirma Via3L Spedition kaebas kahjutasu välja nõudmiseks kohtusse kõik oma endised töötajad, kes otsustasid sel suvel ettevõtte suur- ja väikeosanike vahelise vastuseisu tulemusena firmast lahkuda ja asuda tööle konkureerivasse firmasse Nordic Spedition.

Via3L nõuab oma 25 endiselt töötajajalt ja Nordic Speditionilt kokku üle 7 miljoni euro maksmist väidetavalt kahju hüvitamiseks ja viivisteks.

Töötajaid esindava vandeadvokaadi Paavo Kochi sõnul on tervitatav, et Via3L Speditioni suuromanikud on asunud ajakirjanduses laimukampaania korraldamise asemel kohtuteele, kuid sellisel kujul oma endiste töötajate vastu esitatud nõue on Eestis pretsedenditu.

"Tegu on õiguslikult perspektiivitu ja eetiliselt kahtlase nõudega, mille esitamine on suuromanike poolt pigem emotsionaalne kui õiguslik. Tõenäoliselt soovib suuromanik sellise käiguga oma endistele töötajatele lahkumise eest kohta kätte näidata ja neile emotsionaalselt survet avaldada. Eestis ei kehti pärisorjus ja töötajatel on õigus endale sobivat töökohta valida. Pereheitmine ei ole õigusvastane tegevus, seda on varem juhtunud ja juhtub ka tulevikus," lausus Koch.

Loe vaidluse kohta pikemalt siit.