18. septembri valitsuse otsusega rakendub järgmisest aastast maksuameti ja tolliameti tulemuspalga uus süsteemi, mille põhjal ettekirjutustelt täiendavalt laekunud summadest suunatakse kuni 20 protsenti ametite tulemustasu fondi.

See tähendab, et mida rohkem ettekirjutusi maksuamet suudab genereerida ja nende põhjal maksumaksjatelt raha täiendavalt sisse nõuda, seda suuremaks kujuneb maksuametnike palk.

Maksumaksjate liidu hinnangul on Eestis praegu sellise boonussüsteemi loomine ennatlik ja toob kaasa seadusliku aluseta sissenõutavate maksusummade kasvamise. Põhjusel, et suur osa maksumaksjaid ei taha maksuametiga tülli minna, on paljud sellised summad seni ilma vaidlemata ära tasutud.

Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretär Kalle Kägi ütles ETAle, et küsimus on maksuametnike nõrgas keskmises tasemes, kuna seadusi tõlgendatakse valesti. "Ka ettevalmistamisel olev uus maksukorralduse seadus, mis reguleerib täpsemalt maksuametnike ja maksumaksjate õigusi ning kohustusi, ei lahenda ametnike kompetentsi probleemi," ütles Kägi.

Maksumaksjate liidu andmetel määras maksuamet eelmise aasta jooksul ettekirjutustega täiendavalt juurde makse ja intresse summas 718,9 miljonit krooni. Sama aja jooksul laekus maksuametile selliste ettekirjutustega sissenõutud summasid 141 miljonit krooni ehk ligi viis korda vähem. Kägi sõnul tähendab see enamasti ebaõigete ettekirjutuste vaidlustamist.

Maksuameti tööjõukulud moodustasid eelmisel aastal 111,8 miljonit krooni. Selliste näitajate juures annaks 20protsendilise eraldise tegemine maksuameti palgafondi juurde 28,2 miljonit krooni, millega palgafond suureneks 25 protsendi võrra.

Maksumaksjate liidu andmetel üritati sarnast süsteemi juurutada ka Lätis, kuid eelnimetatud probleemide tõttu see lisatasustamise viis seal ka kaotati.

Maksumaksjate liit näeb tekkinud olukorrale lahendust sellega, et valitsus kas tühistab uue boonussüsteemi või täiendab seda viisil, et ebaseaduslikuks tunnistatud ettekirjutuse teinud maksuametnike palkasid samal moel ka vähendataks.