Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et esitatud 44-st muudatusettepanekust leidis toetust rahanduskomisjoni tehtud koondettepanek. „Selles ettepanekus täpsustasime eelarvet valitsuse tegevusprogrammis kavandatud plaanide elluviimiseks. Seoses vajadusega toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu, teeme ettepaneku vabastada Eesti sadamatesse sisenevad laevad 50 protsendi ulatuses veeteetasude maksmisest järgmise aasta lõpuni ning kompenseerime riigieelarves selle saamata jääva tulu. Samuti eraldasime vahendid rahvahääletuse läbiviimiseks. Ülejäänud ettepanekute üle otsustamisel ei olnud pakutud katteallikad vastuvõetavad, mis oleksid muutnud eelarves taotletud eesmärkide saavutamist," ütles rahanduskomisjoni esimees. Kokk selgitas, et põllumeestele lubatud toetus 12 miljonit eurot eraldatakse veel selle aasta eelarve kaudu, sest 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu on samuti menetluses. Muudatus tehakse kolmanda lugemise käigus.

„Mitmed ettepanekud on veel komisjonis arutusel ning täiendavaid muudatusi on võimalik eelnõusse sisse viia kolmanda lugemise käigus," märkis Kokk.

Opositsioon toob välja laristamise

Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul ei toetanud koalitsioonisaadikud häälteenamusega muudatusettepanekuid, mida kujunenud pingelises majanduslikus olukorras peaks tegema. „Kõige suurem probleem 2021.aasta eelarvega on selle hiiglaslik ning olusid mittearvestav puudujääk. Eesti on ainus riik Euroopas, mis vaatamata prognoositavale 4,5-protsendilisele kasvule kavandab puudujäägi kasvatamist järgmisel aastal. Ettepanekud ka riigil pisutki kulusid kokku hoida, nagu teeb seda erasektor, ei leidnud laristamist pooldava koalitsiooni toetust," ütles Lauri.

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst puudujäägis.