Tulevane rahandusminister Martin Helme ajas 10 aastat tagasi pankrotistunud kohviku pidamisel segi enda ja ettevõtte rahakotid
Kümne aasta tagusest ajast, 2008. aasta 12. septembrist pärineb Harju maakohtu määrus, millega kuulutati poolteist aastat varem asutatud ettevõtte Pärlselja Meelelahutus OÜ pankrotimenetlus lõpetanuks raugemise tõttu ehk pankrotti otseselt välja kuulutamata.
Sisuliselt lõpetas aga ettevõte, mis oli pool aastat pidanud Tallinna vanalinnas kohvik-baari Martini Jazz Cafe, ikkagi pankrotis. Sel jäi üles pea poole miljoni krooni – ehk tänasesse rahasse ümber arvutatult 30 858,5 euro suurune – võlakoorem. Tegemist oli tänase rahandusministri kandidaadi ja EKRE juhtfiguuri Martin Helme ning tema abikaasa Eeva Helme pereäriga.
Kui Pärlselja Meelelahutus OÜ asutasid Helmed 3. märtsil 2007. aastal, siis napilt 9 kuud hiljem taotlesid nad juba ettevõte pankrotti. Harju maakohus algatas pankrotimenetluse 14. detsembril 2007. Pankrotiavalduse kohaselt oli äriühing maksejõuetu, ei suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei olnud võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Prognoosisid eeldatavat käivet valesti
Pankrotiavalduses oli välja toodud, et kohvik-baarile ruumid rentinud OÜ BREM Kinnisvarabüroo oli kohviku napilt kuu aega enne pankrotimenetluse algust, 19. novembril 2007 ruumidest välja tõstnud, kuna sellel oli üleval ligi 130 000 kroonini küündiv üürivõlg koos viivisega. Lisaks sellele oli ettevõttel veel teisigi kohustusi üle 360 000 krooni ulatuses, sealjuures ca 315 000 krooni ulatuses Martin Helmele endale. See tegi ettevõtte võlakoormaks kokku üle 490 000 krooni.
Pankrotiavalduses välja toodud seletuse kohaselt oli Helmede ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et renditud ruume ei õnnestunud otstarbekalt ära kasutada, sest alumisel korrusel asuvate ruumide eest tuli renti maksta, kuid sissetulekut nende ruumide eest võlgnik ei saanud. Ülemise korruse rendiruumid osutusid liiga väikesteks, et teenida tulu kõikide kulude katmiseks.
Samuti hindasid omanikud äri alustamisel loodetavat käivet valesti. Kuna käive osutus loodetust väiksemaks, tekkis üürivõlg. Üürivõla tõttu lõpetas üürileandja üürisuhte. „Ruumide puudumisel puudub ettevõttel võimalus edasiseks äritegevuseks ning tulu saamiseks. Kuna puuduvad lisavahendid äritegevuse käivitamiseks mujal, on võlgniku maksejõuetus püsiv,” põhjendasid Helmed tekkinud olukorda.
Küll aga nägi olukorda oluliselt erinevalt ajutine pankrotihaldur, kellel esiti oli üldse raske saada kõike ettevõtte tegevusega seonduvaid dokumente. Kohtumääruses on kirjeldatud, et pankrotihalduri aruannete kohaselt esitas Martin Helme talle hulga arveid ning mõned lepingud, samas mitte raamatupidamisregistreid.
Seetõttu pidi pankrotihaldur kasutama Helmede ettevõtte varalise seisundi hindamisel vararegistrite ja muudelt asutustelt saadavaid andmeid ning nende endi selgitusi, samuti arvete läbitöötamisel saadud informatsiooni. Võlgnik ei esitanud pankrotihaldurile ka ülevaadet tema finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta pankrotimenetluse algatamise päeva seisuga.
Ettevõtte kuludes oli palju väikesi, pigem eraisiku oste
Pankrotihalduri järeldus oli, et Helmede ettevõte maksejõuetuse põhjuseks olid liiga suured kulutused äritegevuse alustamisel ning valesti valitud tegevuskoht.
„Nimetatud järeldusele on ajutine pankrotihaldur jõudnud seetõttu, et 30.09.2007 seisuga koostatud kasumiaruandest nähtub, et 324 689-kroonise käibe juures on võlgniku tegevuskulud 565 524 krooni ja tekkinud kahjum 240 827 krooni. Seetõttu on kuu käive keskmiselt 54 000 krooni (päevakäive keskmiselt 1 800 krooni), kulu 94 000 krooni ja kahjum 40 000 krooni,” kirjeldab kohtumäärus.
Ühtlasi avaldas ajutine pankrotihaldur arvamust, et võlgniku esitatud arvete ja kviitungite põhjal on näha, et võlgnik on kandnud äriühingu kuludesse oste, mis ilmselt ei seostu võlgniku majandustegevusega või on esitatud teistele isikutele. „Samuti on kuludesse kantud hulgaliselt selvekauplustest tehtud väikeseid oste (enamasti toidukaubad), mis viitavad pigem eraisiku kui ettevõtte tarbimisele,” seisab kohtumääruses.
Ka märkis pankrotihaldur, et võlgniku esitatud Hansapanga (tänane Swedbank – toim) konto väljavõttest nähtus, et kliendid tegid kohvikus makseid muuhulgas nii maksekaartidega kui ka sularahas.
„Pangaarvele on sularahamakseid tehtud võlgniku poolt ebaregulaarselt (näiteks mais ja juunis üksnes ühel korral). Kuivõrd ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kassaordereid (s.h kassalinte), ei ole tal võimalik sularaha liikumist täpselt hinnata. Maksekaartidega tehtud maksete osas nähtuvad pangaväljavõttelt maksete summad, samas puuduvad andmed, millise teenuse/kauba eest maksti,” kirjeldab kohtumäärus.
Ka tuli pankrotihalduri järeldustest välja, et võlgniku seletuse kohaselt puudub võlgnikul põhivara, kogu vara soetati käibevarana. „Võlgniku kinnitusel pole kehtestatud raamatupidamise sisekorra-eeskirju, mistõttu ei ole selge, milliste kriteeriumide alusel eritati ettevõttes põhi- ja käibevara,” seisab kohtumääruses.
Vasturääkivusi oli selles asjas veelgi. Näiteks oli ajutisele pankrotihaldurile esitatud arvetest näha, et Helmede ettevõte oli ostnud korduvalt erinevaid lauanõusid, sh taldrikuid klaase jms, kuid vara nimekirjas nad neid ei esitanud. Ka erines tema hinnang võlakoormusest Helmede endi esitatust ca 10 000 krooni võrra, jäädes natuke üle 480 000 krooni.
Kohtumääruses olid ära märgitud ka Martin Helme hilisemad selgitused küsitavatele kuludele. Kuigi ajutine pankrotihaldur möönis, et selvekauplustest tehtud väiksemaid toidukaupade oste põhjendas võlgnik kohviku tegevuseks vajalike toiduainete soetamise vajadusega, jäi siiski talle arusaamatuks, miks toitlustusasutus ei soetanud toidukaupu nt hulgiladudest vmt, kus hinnad on enamasti soodsamad kui toidupoodides.
Sularahaga seotud dokumendid haldurini ei jõudnudki
„Võlgnik ei esitanud ajutisele haldurile tutvumiseks sularahakassaga seotud dokumente (kassaraamatut, ordereid, kassalinte), mistõttu ei ole võimalik saada ülevaadet sularaha laekumistest ja selle kulutamisest. Võlgniku sõnul kassalindid küll olid, kuid need on kadunud,” seisab kohtumääruse kirjelduses.
Ka märgib pankrotihaldur, et kuna toitlustusasutustes on sularahas arveldamine tavapärane, siis tõenäoliselt oli sularahas arveldamine tavapärane ka Helmede kohvikus. „Seetõttu on kassadokumentide puudumine oluline minetus, mille tõttu on võlgniku tegevusest võimalik ülevaadet saada ja tegevust kontrollida vaid osaliselt,” leidis ta.
Ühtlasi avaldas ajutine pankrotihaldur kahtlust, et talle ei antud ka osasid ostuarveid üle. Haldurile esitatud sissetulnud arved olid varustatud käsitsi kirjutatud numbritega. Kui pankrotihaldur arvas esiti, et tegemist on raamatupidaja poolt dokumentidele kantud raamatupidamiskirjete numbriga, siis lükkas raamatupidaja kohtus antud ütlustega selle ümber, kinnitades, et tegemist pole kirjete numbritega.
„Seega ei ole võlgnik nõuetekohaselt raamatupidamist korraldanud,” olid halduri hinnang. Martin Helme selgitas seda teadmatusega ja rahaliste vahendite puudumisega. Ühtlasi tasus ta ajutise pankrotimenetluse ajal ettevõtte pangaarvele 1892 krooni. „Sellega hüvitas ta kulud, mida ajutine haldur hindas kui ettevõtlusega mitteseotud kulu,” seisab kohtumääruses.
Lisaks tervele reale täiendavatele ebaselgustele tõi pankrotihaldur veel välja, et Pärlselja Meelelahutus OÜ kandis ajutise pankrotimenetluse ajal ka Martin Helmele 10 187 krooni suuruse võla tagasi. Seda ta poleks aga halduri hinnangul tohtinud teha.
„Tegemist on ühe võlausaldaja eelistamisega teistele olukorras, kus sisuliselt tegeleti äriühingu likvideerimisega. Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 43 ja äriseadustiku (ÄS) § 157 lõiget 3 ei oleks osanikule võinud väljamakseid teha,” põhjendas pankrotihaldur.
Kohus leidis, et asjas kogutud tõenditega tehti kindlaks, et Helmede ettevõttel puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ei suuda ega sellega ka ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid. „See suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine,” seisab kohtu põhjendustes.
Kuna Helmede ettevõtte võlausaldajad teatasid, et ei soovi tasuda Pärlselja Meelelahutus OÜ pankrotimenetluse kulusid, siis leidis kohus, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad ei soovi või ei suuda maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb ettevõtte pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.
Ühtlasi märkis kohus, et leiab, et ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks on puuduv äriplaan ning juhatuse liikme, st Martin Helme juhtimisvead, mis seisnesid äriühingu rahaliste vahendite mittesihipärases kasutamises, samuti võlgniku juhatuse liikmete poolses hoolsuskohustuse rikkumises, mis seisnes äriühingu raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmata jätmises.
Järgnes veel 5-aastane kriminaalasi
Helme ise on ettevõttega seonduvat selgitanud ka aasta tagasi, 2018. aasta jaanuaris eetrisse läinud „Pealtnägija” saates, kus selgus, et kohtunik andis pärast Pärlselja Meelelahutus OÜ pankrotimenetluse lõppu asja politseisse, mistõttu nii Martin kui Eeva Helme osas algatati kriminaaluurimine. „Jaa, see on eriline sigadus. Eriline sigadus!” oli Helme reaktsioon saates.
Ühtlasi leidis seal kinnitust asjaolu, et ettevõtte kuludesse oli kantud ka isiklikke oste, näiteks naiste kingad, mis osteti Walkingust, naistepesu, mis osteti Prismast, ning laste põlvpüksid, mis osteti Rimist. Helme selgitus "Pealtnägijale" oli, et need tšekid sattusid ettevõtte raamatupidamisse juhuslikult ja kõik kulud, mis puudutasid isiklikke oste, arvestati lõpuks ettevõtte võlgadest maha.
EKRE poliitik märkis, et tema jaoks oli uskumatu, et olukorras, kus tema ise oli peamiseks kahjukannatajaks, algatas kohtunik kriminaalasja valesti majandamise paragrahvi alusel (tegelikult esitas kohtunik kuriteoteate raamatupidamis kohustuse rikkumise paragrahvi alusel – S.L). „Ja siis seda kedrati viis aastat! Noh, ma näen siin taga ka väikest poliitilist ärategemist,” märkis Helme, keda kuulati asja käigus ka korduvalt üle ja kellele seati sealjuures ka kodust lahkumise keeld.
Kui Helme abikaasa Eeva Helme läks lõpuks prokuratuuriga kokkuleppe menetluse teed ja tegi 100 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd, siis Martin Helme eitas oma süüd lõpuni välja. Lõpuks asi aegus ja uurimine lõpetati süüdistust esitamata.
