Tulevik meelitab Eestisse mainekaid firmasid ja siis peletab kiiresti
Teoreetiliselt võib see tähendada, et tulevikus hakkavad SE-tüüpi ettevõtted registreerima end sinna riiki, kus on madalamad maksud ja väiksemad dividendide maksustamise määrad. Ning kui Eesti kavatseb tulevikus ettevõtete maksukoormust vähendada, võib ta osutuda vägagi huvipakkuvaks mõnele suurele Euroopa Liidu ettevõttele.
Suur kolimine
Erineval ajal võib ettevõttel olla kasulik omada peakorterit eri riigis, tõdeb end selle teemaga põhjalikult kurssi viinud ettevõtja Allan Martinson. Investeerimismahukal perioodil on Eesti kindlasti konkurentsivõimeline. Hiljem, kui dividende välja makstakse, eelistatakse näiteks madalama tulumaksumääraga Lätit. Ja direktiivi kohaselt on peakorterit suhteliselt lihtne kolida, mistõttu on teoreetiliselt võimalik, et Ühispank tegutseb SE-na Eestis viis aastat ning kuuendal võtab raha madalama tulumaksuga Läti ettevõttest välja. Ühesõnaga, see riik, kuhu SE-d kogunevad, ei pruugi sugugi just Eesti olla.
Kuigi Herald Tribune andmetel on SEB grupp üks SE-le üleminejaist, Eesti Ühispank oma nimemuutuseks otsest vajadust ei näe. ?Eesti Ühispank ei oma tütarettevõtjate võrgustikku erinevates EL-i liikmesriikides, seetõttu ei näe ma juristina praegu otsest vajadust SE-ks ümberregistreerimiseks ,? märgib jurist Marju Sibrits. ?Praegu ei ole me juhtkonna tasandil seda teemat arutanud ega mingeid strateegilisi otsuseid vastu võtnud.?
Uus olukord võiks kasulik olla siinsetele kalatööstustele. Viru Kalatööstuse juhatuse esimees Agu Laanemets ütleb siiski, et neid SE-ks registreerimise võimalus ei puuduta. ?Venelane vaatab tootmisüksusi, teda ei huvita üldse mitte, millisest Euroopa riigist tootja pärit on,? põhjendab ta. Laanemetsal puudub usk, et SE lõpuga firmadel oleks lihtsam läbi lüüa. Pigem on Euroopa äriühinguks olemine kasulik suurtele üle-euroopalistele firmadele, mitte aga Eesti kalatööstuses tegutsevaile Euroopa mastaabis kohalikele väikeettevõtetele.
Kuna SE on suur, mitmes riigis paiknev ettevõte, saab selline firma kõvasti kokku hoida. Näiteks kaotada eri riikide firmade nõukogud ning maksta ettevõtte tulumaksu oma koduriigile. Reedel kinnitas Elcoteq Networki juhatus kavatsuse firma SE-ks registreerida. Edasine käik sõltub kõigepealt aktsionäride kinnitusest. Kõige varem registreerib Elcoteq end ümber järgmisel kevadel.
Esimesel hetkel nimevahetus muudatusi ei too. Aktsionäride õigused kehtivad, maksustamine, töötajate töölepingud ja ettevõtete kohustused jäävad samaks. Ei muutu ka teistes euroliidu liikmesriikides olevate üksuste staatus, alles jääb nii Elcoteq Tallinn kui ka Ungari firmad, kinnitab Elcoteq Tallinna AS-i juhatuse esimees Ilmar Petersen.
Ta võrdleb SE-ks registreerimist peenramaaga: algul valmistad ette ning hiljem jõuad mõelda, mida täpselt ja kuidas külvata. Kõik võib jääda samuti kui praegu, kohustust midagi muuta pole.
Elcoteq võttis ette ümberregistreerimise, sest on olnud kogu aja sellel alal pioneer ja näeb Euroopa Liitu selgelt ühtse mängumaana.
?Ühe võimalusena võib peakorteriks saada Soome,? lausub Petersen. ?Kuid suurt tungi muutusteks hetkel veel pole,? lisab ta. Samuti kinnitab, et makse pole Elcoteqil plaanis Eestist viia, sest kohalikud firmad maksavad makse ikka vastava riigi seaduste järgi edasi. Pigem võib Eesti riik võita, kui kogu korporatsioonist tuuakse mõningaid tegevusi siia juurde ja ka makse laekub rohkem.
Herald Tribune?i andmetel taotlevad täna SE seisust üheksa Euroopa suurfirmat. Nimekirjast leiab Skandinaavia pangagrupi Nordea ja Rootsi panga SEB. Samuti soovivad SE staatust European Auronautic Defence Space (EADS), Eurotunnel, Prantsuse-Saksa terasetootja Arcelor, Soome-Rootsi telefoniettevõte Telia-Sonera, Itaalia-Austria konstruktsioonifirma Brenner Tunnel ning Belgia-Hollandi äriteenuste grupp Fortis.
Kui Euroopa Liidu poliitikud kolm aastat tagasi SE idee tõsiselt tõstatasid, toodi põhjuseks miljardite kroonide kokkuhoid administratiivkuludelt. Laienemisel uude riiki saaksid ettevõtted kokku hoida aega ja raha, kui ei pea end enam tütarettevõttena registreerima. ?Võib-olla saame tõesti nõukogude pealt kokku hoida,? kinnitab ka Petersen.
Samas on Nordea juhatuse esimees Peter Schutze öelnud, et probleeme SE-ks registreerimisega leidub panganduses mitmeid. Nordea otsustas SE kasuks mullu ning loodab ümber registreerida järgmise aasta lõpuks. Põhiprobleemiks panganduses on erinevad pangandusseadused riigiti. Näiteks on Nordea aastate jooksul maksnud eri riikide garantiifondidesse sadu miljoneid kroone. Kui nüüd hakkab peakontor olema ühes riigis, kaotab ta teistesse fondidesse garantiiks pandud raha.
Esmalt pangandus
Allan Martinsoni hinnangul puudutavadki muudatused eelkõige pangandusturgu. Näiteks on Nordea panga käes 40 protsenti Soome turust ning kui see osa muutub Soomes Rootsi panga filiaaliks, väljub see ka Soome finantsinspektsiooni kontrolli alt.
Täna on olukord siiski veel selgusetu, kuidas kõik toimuma hakkab. Lääne-Euroopas on kerge peataolek. Kuid samas tõdeb Martinson, et otsest ohtu veel pole, sest hetkel ei saa ühtki SE-d veel rakendada: enamik riike pole Euroopa Liidu vastavat direktiivi veel oma seadusega ühtlustanud. Eestis kiitis valitsus heaks Euroopa Liidu nõukogu määruse rakendamise seaduse eelnõu.
Mis on Euroopa äriühing?
?? Eelmisel reedel jõustus Euroopa Ühenduse määrus, mis võimaldab luua uut tüüpi äriühinguid. Praktikas tähendab see, et eri liikmesriikides registreeritud äriühingud võivad ühineda või tegutseda kogu Euroopa Liidu territooriumil ühtsete õigusaktide, ühendatud juhtkonna ja aruandlussüsteemi alusel.
?? SE mudel peaks huvi pakkuma eelkõige keskmistele ja suurtele ettevõtetele, sest aktsiakapitali miinimumnõue on 120 000 eurot ehk ligi 1,9 miljonit krooni.
?? Maksustamisest lähtudes koheldakse SE-d nagu iga teist rahvusvahelist äriühingut, st rahvuslikud maksuseadused kehtivad seal asutatud äriühingute ja filiaalide suhtes.
?? Määruse kohaselt tuleb ettevõtte töötajaid kaasata järelevalve funktsioonide täitmisse juhtimise üle ning samuti ettevõtte strateegilise arendamisega seotud otsuste tegemisse. Mitmetes riikides on suurettevõtete puhul töötajate kaasamise nõuded juba kehtestatud.
Eelised
?? SE-l pole enam vaja liikmesriikides tegutsemiseks asutada tütarettevõtjaid, mille moodustamine ja haldamine on kallis ja aeganõudev.
?? SE peakontorit saab vajaduse korral lihtsalt üle viia teistesse liikmesriikidesse, et võimalikult palju ära kasutada ühisturu pakutavaid võimalusi (näiteks maksustamise seisukohalt). Samas on tähtis, et registrijärgne asukoht langeks kokku tegeliku peakontori ja juhtimise asukohaga.
Probleem: kriisihaldus
Finantssektori SE-dega seondub täna palju lahtisi otsi
?? Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Andres Trink selgitab, et uue äriühingu mudeli rakendumisel on finantssektoris kõige olulisem küsimus kriisihaldus. Oletame, et riigis tegutseb Euroopa äriühingu filiaal, millel on antud riigi finantssektoris väga suur kaal. Milline tagatisskeem rakendub hoiustaja kindlustamiseks riigis, kui emaettevõttel tekib teises riigis probleeme? Kas ühe riigi maksumaksjad ehk hoiustajad on valmis maksma kinni teise riigi hoiustajate kahjud?
?? Olemasoleva seaduse kohaselt peaks see nii toimuma, sest koduriigi järelevalve ja kontroll rakendub ka filiaalidele. See on eelkõige väikeste riikide probleem, kelle hulka kuuluvad paljud uued liikmesriigid, kus pangandussektor on välispankade poolt kontrollitud.
?? Kuigi silmas pidades Euroopa ühisturu ideoloogiat, ei tohiks peakontorite liikumine soodsama tulumaksumääraga riikidesse olla välistatud, on finantssektoris maksuprobleemidest olulisim käibemaks. Lõplikku vastust ei saa täna anda küsimustele, kuidas maksustatakse peakontori ja filiaali vahel toimuvate tehingute käivet ning kuidas suudetakse vältida topeltmaksustamist.
?? Kõigest hoolimata on kindlasti tegemist olulise arenguga. Kui uurida Euroopa pangandussektoris riikidevahelist integratsiooni, siis piiriüleseid ühinemisi on olnud väga vähe, eriti jaepanganduses. SE mudeli mõjul tõenäoliselt tugevneb riikidevaheline integratsioon jaepanganduse sektoris.
