"Äripäeva" sünnipäevakonverentsil ennustasid tippjuhid majanduse arengut
Mart Laar, peaminister: Kui vaadata viimase poole aasta jooksul välisajakirjanduses ilmunud artikleid Eesti kohta, siis on näha üht selget joont – Eesti positiivne maine on tagasi tulnud.
Valitsuse ülesanne on viia majandus aastasse 2000 löögivalmina ning konkurentsivõimelisena. Selleks peame hoidma silmad horisondil ja jalad maas. Silmad horisondil selle jaoks, et näha, kuhupoole maailm teel on. Me ei saa huvituda vaid tänastest lahendustest, meid peavad huvitama, millised on homsed võimalused. Praegu huvitab valitsust juba ülejärgmine aste, kuhu meie hinnangute järgi investeeringud liikuma hakkavad – see on biotehnoloogia.
Jalad peavad maas olema selle jaoks, et me taas ei kaotaks reaalsustaju, kus me mitu aastat kulutasime rohkem, kui teenisime. Me kõik – riik, omavalitsused, ettevõtted. Liigselt laristanud ettevõtetest on paljud juba pankrotti läinud, omavalitsustest on ka juba esimesed hoiatavad näited olemas. Samamoodi napib raha Eesti riigil ja ametnikel ja kohe kõvasti. Ning see viimane on hea.
Eesti puhul on üks märksõna haridus. Eesti vajab haridust, haridust ja veel kord haridust. Ühe selle arendamise näitena võiks ka nimetada 1. septembril 2000 tööd alustavat IT kolledzhit, mis põhineb riigi- ja erakapitalil.
Teine märksõna – haldusreform – on möödapääsmatu, et pöörata riik näoga rahva poole. Haldusreform ei tähenda seejuures mitte vaid valdade ja omavalitsuste liitmist, vaid kogu aparaadi muutmist. Praegust avalikku sektorit erasektor enam kaua üleval pidada ei jõua, seepärast peab riik loobuma kõigest sellest, mida saaks erasektor ära teha ning tihti isegi paremini ära teha.
Riigiametnikke üle
Oluliselt suureks probleemiks on avaliku sektori efektiivsus. Kuna Eesti rahvaarv lähitulevikus väheneb, siis ei saa tööviljakuse tõstmiseks avalike teenuste pakkumist enam suurendada, vaid pakkumine peab hoopiski vähenema. Sarnaselt äriteenustega avalikke teenuseid eksportida ei saa, vähemalt ilma naaberriikidega sõda alustamata. Samuti ei ole Eestil kavas alustada aktiivset immigratsioonipoliitikat, et korvata sündimuse vähenemist.
Avaliku sektori vastuhakk kärpimisplaanidele ning ringkaitse on igati loomulikud, see on tüüpiline tagurluse reaktsioon. Aga praegust väga tugevalt ülerahvastatud avalikku sektorit võib iseloomustada vaid sõnadega: vanamehe pintsak kaheksa-aastase lapse seljas.
Jüri Mõis, siseminister
Majandus on müüdud
Eestis on ausse tõusnud hüüdlause "Kõik müügiks!". Eesti elab Lao She raamatu "Kassilinna saatus" järgi, kus ühe linnakese elanikud müüsid maha kogu oma vara, toitusid uimapuu lehtedest ja panid muidu pidu. Kui neil midagi enam müüa polnud, lõid naabrid nad lõpuks maha.
Eesti rahvuslikul kapitalil põhinev pangandus ja tööstus on praktiliselt lakanud olemast. Need, kes veel pankrotis pole, püüavad palavikuliselt oma ettevõtet mõnele välisinvestorile maha müüa.
Eesti kroon on liialt tugev ja ei soodusta eksporti.
Majandusotsuste tegemine on läinud või üle minemas välismaale. Lisaks pangandusele, Telekomile ja ajakirjandusele oma sama teed minemas ka raudtee, sadam, soojus, vesi ja prügilad.
Tiit Vähi, Silmet Grupi juhatuse esimees
Aeg investeerimiseks
Aasta 2000 on aeg investeerimiseks. Võitjaks uues tõusufaasis on need ettevõtted, kes reageerivad uuele tõusule õigeaegselt.
Oluline on keskenduda põhitegevusele. Tehke seda, mida te oskate kõige paremini. Samuti muutub järjest olulisemaks toodete valiku mitmekesistamine. Minu soovitus on keskenduda oma toodetega konkreetsele kliendirühmale ning pakkuda neile kompleksseid tootepakette, mis annaksid tarbijatele elamusi ning mille eest nad oleksid nõus rohkem maksma. Sel viisil teenite te rohkem kasumit, kui keskpärast masstoodangut tootes. Olge innovatiivsed.
Ettevõtjad peaksid senisest enam tähelepanu pöörama organisatsiooni kultuurile.
Ain Hanschmidt, Ühispanga president
Ajalehele jääb üks külg
Tulevikuleht pole enam kümneid ega sadu lehekülgi paks. Makulatuuri toota pole mõistlik. See ajaleht on vaid üheleheküljeline nn tahvelleht. Kui soovite järgmist lehekülge, vajutate lehe alumisele servale ja digitaalne tint kujundab valitud lehekülje koos teksti, värvifotode ja graafikutega.
Niisugune isetrükkiv paberil ajaleht, mille prototüüp on Massachusettsi tehnoloogiainstituudis Ameerikas juba välja töötatud, järgib tavalise ajalehe ülesehitust.
Kui nii läheb, hävib trükitööstus ja nõrgeneb paberitööstus, kuid säilivad metsad, säilib puhas loodus, säilib ka ajaleht kui toode.
Ajalehel pole karta internetiväljaandeid. Peame arvestama, et 44 protsenti elanikest elab säästudeta ja 23 protsenti puuduses. See tähendab, et lähiaastatel ei saa rääkida uue meedia kujunemisest massimeediaks.
Uus meedia surub peale olukorra, kus trükiväljaannete hinnad langevad ja see pole mitte ühekordne dumping.
Mart Kadastik, Eesti Meedia juhatuse esimees
Toiduained kallinevad
Kaubanduses ootab järgmisel ees seoses tollidega toiduainete hindade tõus. Kui praegu on toidu osakaal inimese ostukorvis umbes 33 protsenti ja alkoholil umbes 4 protsenti, siis toidu osatähtsus veidi langeb. Vaba aja kaupade osakaal kasvab, kuna täna on see väga väike, vaid 7 protsenti.
Kaubad kallinevad üldse järgmisel aastal kaks protsenti ja palgatõusu näen inimestele alles järgmise aasta teisest poolaastast.
Kaubandusturgu alles ootab ees rahvusvaheliseks muutumine ja ma ei näe selles probleemi, kui ka kaubamaja oleks mõne rahvusvahelise keti osa.
Kaubanduse vedur – keskklassi rikkaim kiht – pole välja kujunenud.
Kaubanduses pole hea kaubandustava au sees. Pole harv, kui nädal enne kampaaniat tõstetakse hindu ja siis käraga teatatakse hindade allalaskmisest.
Umbes 80 protsenti kaubandusettevõtetest maksab töötajatele ümbrikupalka ja vaid suuremad ei tee seda.
Peeter Tohver, Kaubamaja Kontserni juhatuse esimees
Tuleb internetiaasta
Internetikasutajate arv, kes kasutavad seda vähemalt viiel päeval, järgmise aasta lõpuks kahekordistub ehk senise 120 - 150 tuhande asemel on neid üle 200 tuhande.
Selline keskmine "poweruser" veedab 2000. aasta detsembris keskmiselt tund aega päevas, lugedes webiserverites 15 - 20 lehekülge, nähes umbes 25 reklaami ja tehes interneti kaudu oste keskmiselt 100 - 300 krooni eest kuus.
Internetikasutajate hulgas on kerges ülekaalus mehed, nende vanus jääb alla 35 - 40 aasta ja tegemist on peamiselt jõuka linnainimesega.
2000. aastat kasutavad paljud firmad, investeerides oma äriprotsesside ümberkujundamisse "uue majanduse" põhimõtete alusel. Interneti vahendid võetakse kasutusele kaubanduses, äripartneritega suhtlemises, marketingis, ettevõtte siseste protsesside juhtimises, raamatupidamises jne.
Kokku investeeritakse internetiga seotud projektidesse järgmisel aastal kuni 500 miljonit krooni.
Allan Martinson, Microlink AS juhatuse esimees
