Maailma majandusfoorumi uuringu kohaselt kaob veel enne 2020.aastat viis miljonit töökohta, sest tehisintellekt, robootika, nanotehnoloogia ning teised sotsiaal-majanduslikud tegurid asendavad vajaduse inimtööjõu järele, kirjutab Maailma majandusfoorumi veeb.

Hea uudis on, et seesama tehnoloogiline areng ka loob 2,1 miljonit uut töökohta. Probleem on aga selles, et robotite poolt väljatõrjutud liini- ja kontoritöötajatel ei ole tõenäoliselt nendele uutele ametitele konkureerimiseks vajalikke oskusi. Lõviosa uusi töökohti saavad olema suurema spetsialiseerumisega aladel nagu andmetöötlus, matemaatika, ahitektuur ja inseneriteadused.
Erinevate riikide valitsused ja ostustajad peavd erinevates sektorites ümberõpet korraldama, et kriisi vältida.

„Kui täna lähiaastate muutustega hakkamasaamiseks töötajate oskuste arendamisel kiiresti vajalikke ning õiges suunas samme ei astuta, seisavad riigijuhid silmitsi ning peavad toime tulema üha suureneva tööpuudusega ning ebavõrduse kasvuga ja ettevõtete väheneva kliendibaasiga,“ lausus Maailma majandusfoorumi asutaja ja juht Klaus Schwab.

Uus majandus nõuab uusi oskusi

Milliseid oskusi peaksid siis töötajad omandama, et üha jõudu koguva neljanda tööstusrevolutsiooni tingimustes oma väärtust mitte kaotada? Paljudele suure üllatusena on need hinnatud oskused need, mida juba lasteaias arendatakse.
Harvardi ülikooli professori David Demingi väitel on nendeks kriitilise tähtsusega oskusteks nn pehmed oskused nagu jagamine ning läbirääkimine. Tema sõnul sarnanebki kaasaaegne töökeskkond, kus inimesed erinevaid rolle vahetavad ning projektide vahel liiguvad, lasteiale, kus õpitakse sotsiaalseid oskusi nagu ampaatia ning koostöö.

Deming on kaardistanud tööandjate muutuvaid vajadusi ning jõundund järeldusele, milliseid võtmeoskusi on lähitulevikus tööturul edukalt toimetulekuks tarvis. Eelpool nimetatud nn pehmete oskuste kõrval on väga kasulikud ka matemaatilised võimed ja oskused.

Vaid ühte oskust nõudvate töökohtade arv väheneb

Demingi sõnul automatiseeritakse lähiaastatel paljud sellised töökohad, kus kasutakse vaid matemaatilisi oskusi. Juba on seda oma nahal tundnud pangatellerid ja statistikaametnikud. Ametid, kus on tarvis peamiselt sotsiaalseid oskusi (näiteks lapsehoidjad) on vähetasustatud, sest potentsiaalsete töötajate valik on lai.

Demingi uuring näitab, et tuleviku teadmistepõhises majanduses leiavad häid ning hästi tasustatud tööpakkumisi need töötajad, kes suudavad edukalt kombineerida matemaatilisi ja interpersonaalseid oskusi.

Haridus- ja koolitusvaldkonna jaoks on Demingi sõnul peamine väljakutse, kuidas õpetada reaal- ja tehnilisi oskusi nagu matemaatika- ning arvutiteadused nii, et inimesed omandaksid ka pehmed oskused, et uute töökohtade turul edukalt konkureerida.