Tuleviku kodu ütleb “Tere!”
“Mõnele aga meeldib, et maja ütleb talle “tere!” ning on valmis selle eest maksma,” lisab ta.
Kuuldes sõnapaari “kõrgtehnoloogiline maja”, kangastub suuremale osale inimestest ilmselt midagi sarnast tänavusel Pimedate Ööde Filmifestivalil linastunud düstoopias “Avida” kujutatud hoonele, kus viimsetki objekti saab liigutada kaugjuhtimispuldi jõul. Eesti arenenuima intelligentse maja, perekond Takise eramu peremees Neeme distantspulte elamu juhtimisel ei armasta: “Mul on neid niigi viis ja ma tahaks kõigist lahti saada.”
Intelligentseks või targaks saab nimetada maja, kus on võimalik tsentraliseeritult juhtida automaatikat, mis reguleerib maja kütet, ventilatsiooni, valgustust, kuid ka helisüsteemi, võib-olla näiteks õuehaljastuse kastmissüsteemigi.
Kodu õpib ise
Takise eesmärgiks aga on viia maja veel astme võrra kaugemale – panna see kogemuste ja interneti abil ise õppima. Põhjus lihtne – kui keerukas automaatika vajab pidevat ümberseadistamist, lööb kasutaja lõpuks käega ja süsteem jääb tööle üpris juhuslikult. Iseõppivat maja juhtiv arvuti aga peaks automaatika tööd vastavalt vajadusele ise muutma. Kui intelligentseid maju on Eestis ehk poolesaja kanti, siis iseõppivaid pole seni ühtegi. Ka Takise maja automaatika käivitub praegu käsitsi antud korralduste peale. “Mõistus on alles tegemisel,” ütleb ta. “Kuid ükskord ilmub kõrgem intelligents, mis seda kõike juhtima hakkab.”
Automaatikapüramiidi otsas trooniv server nimelt praegu veel ainult jälgib ja salvestab majas toimuvat. Ühe erandiga – kui ajal, mil ühtegi asukat kodus ei peaks olema, hoones liikumist märgata, saadab arvuti pererahvale tekstisõnumi.
Millalgi peaks aga maja “aju” olema piisavalt nutikas, et näiteks päikesevalguse langemisnurga järgi lamellkardinate asendit reguleerida – otsustada vastavalt kuupäevale ja kellaajale, milline oleks kardinate sobiv asend. Või tuvastada külmkapi rikke ilma selle sisetemperatuuri mõõtmata – lihtsalt ebatavalise elektritarbimiskarakteristiku järgi. Takis kurdab, et lumerookimist ei ole veel automatiseeritud.
Riist- ja tarkvara hulgimüüja GNT Eesti tegevdirektor Anti Kuiv aga prognoosib sellelegi peatset lahendust: “Majapidamistööde vallas läheb asi päris kreisiks kätte.” Tema jutt manab silme ette kodu, kus tegutseb võib-olla hääljuhitavgi kahe- või neljajalgne koristusrobot. Pühib tolmu, peseb aknaid. Selline võiks postkastist lehed-kirjad tuua, lundki rookida.
Kõike siiski juhtimissüsteem ise selgeks ei õpi. Valgustuse reguleerimise inimeste liikumise järgi peaks server suutma täiesti iseseisvalt omandada. Üks keerulisemaid pähkleid on õuehaljastuse kastmise süsteem – see peaks vastama nii ilmale kui ka taime liigile. Arvata võib, et lillede liike arvuti omal jõul tuvastada ei suuda. Veevajadus on aga ju neil kõigil erinev.
Üheks põhiprobleemiks on intelligentse maja puhul eri tootjate seadmete kokkusobimatus. Takis avastas pärast pikki otsinguid oma majale seadmetootja Eestist – Yoga Intelligence AS-i, mille arendusjuht ta praegu on.
Varsti jõukohane
Takise intelligentse maja automaatika meenutab kolmeastmelist püramiidi, mille jalamil paiknevad protsessorid tegelevad vaid signaalide vastuvõtmise ja väljastamisega, järgmisel tasandil jagatakse signaalid rühmadesse, tipus asuv server töötleb saadud andmeid ning peaks millalgi suutma ka nende põhjal iseseisvaid otsuseid vastu võtta. Näiteks, avastades, et veemõõtja käib ringi, kuigi ükski vett tarbiv seade ei tööta, järeldaks, et kuskil on leke ja keeraks vee kinni. Kihiline ülesehitus peaks andma süsteemile piisava paindlikkuse, et iseõppimine võimalikuks saaks.
Intelligentse maja niiöelda baaspakett läheb Takise sõnul maksma umbes sada tuhat krooni – see hõlmab maja ventilatsiooni, valgustust, kütet. Kõrgem tase, näiteks õuekastmissüsteem summat samavõrd ei kasvataks – kaks pealmist kihti jääks ju tegelikult samaks. “Lõpuks võib ju ka näiteks tekipealetõmbaja ehitada,” muigab Takis.
“Vaadates, kuidas riistvara hinnad langevad, prognoosiks, et viie aasta pärast on iga kodu standard, et põhifunktsioonid on automatiseeritud või veebi teel juhitavad,” arvab Kuiv. Ta toob võrdluseks sülearvuti, millest ka üpris hiljuti vaid väheste rahakott üle käis.
Neile, kelle rahakott sellise maja soetamisest üle ei luba, plaanib Internal Group tuua Eesti turule lihtsama ja soodsama lahenduse – targa mööbli. Näiteks tooli, mis tunneb kasutaja ära ja käitub vastavalt tolle harjumustele, mis on sisse programmeeritud või mööblitüki enda poolt selgeks õpitud.
Ühe visiooni tulevikumajast pakub Microsoft. Lisaks sellele, et firma asutaja elab futuristlikus muinasjutulossis (vt kõrvallugu), asub ettevõtte peakorteris juhtkonna briifingukeskuse ruumes juba tosin aastat Microsoft Home. Selle projekti näol on tegu reaalselt eksisteeriva koduga, milles püütakse ellu viia suundi, mis peaks inimeste kodudesse jõudma viie kuni kümne aasta pärast. Näiteks teismelise magamistoas on orgaanilistest LED-idest (valgusdioodidest) koosnev tapeet, millele saab kuvada kõikvõimalikke pilte – maale, videoid või võrgulehekülgi.
Bill Gatesi maja on üks kallemaid maailmas
•• Ekstreemseim näide intelligentsest majast on ilmselt Microsofti asutaja Bill Gatesi Washingtoni osariigis samanimelise järve kaldal asuva mäe sisse ehitatud eramu, mille väärtuseks 2005. aastal hinnati 125 miljonit dollarit. Ainuüksi maamaksu peab maailma rikkaim mees oma kinnistu eest tasuma pea miljon dollarit aastas.
•• Maja põhjapindala on 4600 ruutmeetrit. Hoonel on neli korrust ja kaheksa magamistuba. Igale külastajale antakse uksel kaasa mikrokiip, mis reguleerib temperatuuri ja muid tingimusi vastavalt nende sisestatud soovidele, kui nad mööda maja ringi liiguvad. 5x18-meetrises basseinis on veealune muusikakeskus. Basseini kaudu saab ka majast väljuda, sukeldudes klaasist vaheseina alt läbi.
•• Hoone kõik uksekäepidemed on valmistatud eritellimusel ja läksid maksma 2000 dollarit tükk, seega 4000 dollarit ukse kohta.
