Tüli majas: eksperdi kinnitusel rikkus Kekkilä turbakaevandus Läänemaal külarahva kaevuvee

 (36)
VANA TALU SALAJÕE KÜLAS
VANA TALU SALAJÕE KÜLASFoto: Sven Arbet

Sõltumatu ekspert ütleb, et turba kaevandamine Niibi rabas on rikkunud Salajõe karstialal põhjavee, ning soovitab kohtusse kaevata keskkonnaameti, kes toetub Kekkilä tellitud rumalusi täis uuringuile, kirjutab Lääne Elu.

Läänemaa Salajõe ümbruse külade elanikud on aastaid võidelnud turbakaevanduse laiendamise vastu, sest leiavad, et just nimelt kaevandus on joogivee rikkunud - see on pruuni värvi ja joogiks kõlbmatu. Ometi kinnitas keskkonnaameti Lääne-Eesti regiooni juht Kaja Lotman aprilli alguses oma allkirjaga Kekkilä Niibi kaevanduse laiendamise keskkonnamõjude aruande. Nüüd peab Soome kontsern Kekkilä veel hankima vee erikasutusloa ja seejärel võib hakata kaevandama.

Kuivendusvesi karstiauku

Lotman ei lasknud end häirida hüdrogeoloogi Pille Sedmani eksperdiarvamusest, mis tõestas kaevanduse ja rikutud vee seosed. Turbaraba kuivendusvesi ei ole rikkunud mitte ainult kaeve, vaid on põhjustanud ka Salajõe karstialal paekivilõhede ägeda suurenemise, samuti täitnud lõhed setetega. Sedman ütles Lääne Elule antud intervjuus otsesõnu, et keskkonnaameti heakskiidetud aruanne on kirjutatud ainult kaevandaja huvides. Sedman kinnitas, et keskkonnaamet on teinud teadvalt valeotsuse.

Seotud lood:

„Aruandes leiduvad uuringud on täis lollusi,” ütles Sedman.

Kekkilä tellitud aruandes on mitu uuringut, mis ütlevad, et turbakaevandus pole rikkunud külade kaeve. Kui täpne olla, on kaevandusel uuringute põhjal küll mõju, kuid kaevuveele pole see tähtis.
Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud aruande lõppjäreldus ütleb, et turbatootmise mõju tarbevee kvaliteedile Salajõe külas on hinnatud väikeseks. Kavandatava tegevusega ei mõjutata
tarbevee kvaliteeti Salajõe külas.

Sellele järeldusele on toeks näiteks inseneribüroo Steiger uuring. Steigeri palgal olev hüdrogeoloog Hedi Schvede kinnitas eelmisel sügisel külaelanikele, et kui kaevandus kinni panna, siis kaevuvesi ei parane.

Kõik on seaduslik

Keskkonnaameti Lääne-Eesti büroo töötajad Anu Saue ja Kai Vahtra kinnitasid Lääne Elule, et
nemad lähtusid keskkonnamõjude aruande uuringuist. Ametnikud selgitasid, et kaevandaja peab rajama kaevandusvee tarbeks kogumisbasseinid. Samuti on Salajõkke minevale kuivendusveele kehtestatud ranged normid.

Sedmani hinnangul aga ei aita kaevandusvee kogumisbassein raua ega agressiivse CO2 vastu. Sedman leiab, et külaelanikud peaksid keskkonnaameti kohtusse kaebama.

Pikeamt lugu sellest ja intervjuud Pille Sedamniga saab lugeda tänasest Lääne Elust.