Samas tõdes ta, et selle vastu räägib argument, et tööturul on olukord pingeline, ettevõtetel napib tööjõudu ning palgaläbirääkimistel on tugevam ots töötajate käes.

Lisaks mõjutas tulumaksureform oluliselt seda, kuidas palka kuude lõikes välja makstakse. Kui varem oli palga väljamaksmisel sesoonsus suur ning inimesed võtsid puhkuseraha välja enne puhkust, siis nüüd on see muutunud.

Tegevusalade lõikes tõi Soosaar välja ehitussektori, kus keskmine palk 2014-2015 aastal suurenes teistest tegevusaladest märksa vähem ning suhteline palk kahanes. Nüüd on aga ehitussektori elavnenud, lisandväärtus suurenes sel aastal lausa viiendiku võrra ning keskmise palga kasv on kiirenenud.

Toodangu mahu kasv on kiirenenud ka töötlevas tööstuses, kuid kiiret palgakasvu näha ei ole. Soosaare sõnul on ehituses ja töötlevas tööstuses aidanud palgakasvu leevendada suurem võõrtööjõu kasutamine. Ka PPA andmed kinnitavad Soosaare sõnul, et lühiajaline töötamine on Eestis sel aastal kasvanud.

Lisaks võib Soosaare mõjul palgakasvu mõjutada varasemate aastatega võrreldes aeglasem miinimumpalga tõstmine. Kui varem kerkis miinimumpalk 10% aastas, siis nüüd 6,4%.

Soosaar lausus, et tööjõupuuduse tunnetus on ettevõtete seas sel aastal suurenenud, eriti puudutab see ehitussektorit.