Sel aasta maksavad börsiettevõtted vähem dividende, sest uus tulumaksuseadus kohustab väljamakstava kapitali pealt tasuma ka 35,1 protsenti tulumaksu.
Mitmed Eesti börsiettevõtted, nagu Hansapank, Eesti Telekom või Saku Õlletehas omavad spetsialistide arvates piisavalt kapitali, et omanikele makstavat osa kasumist tunduvalt suurendada.
"Eriti Hansapanga kasumi puhul oleksid oodanud agressiivsemat käitumist ja suuremaid dividende, aga ilmselgelt kõrge maksu pärast seda ei tehtud," kommenteeris Trigon Securitiese analüüsikeskuse juht Toomas Reisenbuk.
Hansapank maksab ühe aktsia kohta 5 krooni dividende. Kokku maksab pank dividendideks 393,8 miljonit krooni ja sellele lisandub veel 138 miljonit krooni tulumaksu, mille pank maksab oma taskust, et aktsionär 5 krooni puhtalt kätte saaks.
Reisenbuki sõnul takistab tulumaksuseadustik juba täna ettevõtete restruktureerimist ja kapitali kiiret liikumist, mis pikas perspektiivis toob kaasa kontsernide tekkimise, kus ühe omanikfirma all tegutseb mitu eri valdkondades tegutsevat ettevõtet.
"Ühesõnaga, kapital ei jaotu kiiresti ümber erinevate ettevõtete vahel, vaid jääb kontserni sisse," selgitas ta. Ta lisas, et Aasia riikide näitel võib väita, et majanduselu koondumine kontsernide kätte ei lõpe alati positiivselt.
Eestis on protsess olnud vastupidine, majandusgrupid on püüdnud keskenduda põhitegevusele ning tütar- ja sidusettevõtted maha müünud.
Praeguse tulumaksuseaduse eesmärk on õhutada firmasid rohkem investeerima oma põhitegevusse ning dividendide väljamaksmist vaadeldi kui tarbimise soodustamist.
Reisenbuki sõnul peaks valitsus kaaluma nii investeeringute kui ka dividendide maksustamist ühesuguse madala 10-protsendise maksumääraga.
Ühispanga aktsiaanalüütiku Sander Danili sõnul on dividendide maksmine eraisikule soodne, sest ettevõte on tulumaksu selle pealt juba tasunud.
"Kui turg reageerib efektiivselt ja aktsia hind langeb pärast dividendide väljamaksmist, siis ei teki ka aktisa ostu- ja müügihinna vahelt kasumit, mille pealt tuleks eraisikul maksta 26-protsendist tulumaksu," selgitas Danil, kuidas dividendide väljamaksmine mõjub omamoodi "maksukilbina".
Möödunud aasta eest dividende maksmisest on teatanud 10 börsiettevõtet.
Hansapank – 5 krooni aktsiale
Aktsiaanalüütikud prognoosisid Hansapanga aktsia pealt suuremaid dividende.
"Ju on siis pangal ikkagi kõvad laienemisplaanid ja nad näevad kiiret kasvu lähiaastatel ning seepärast tahavad hoida likviidsuspuhvrit," viitas Danil spekulatsioonidele, et Hansapank tahab osta Leedus panka. Danili sõnul võivad aktsionärid oodata ettevõtetelt häid dividende ka tulevikus.
"Võlakirjade tagasimaksmiseks ja lühiajalisteks kohustusteks neil seda puhvrit vaja ei läheks, sest nende edukas eurovõlakirjaemissioon tõi sisse suure koguse odavat raha," kommenteeris ta.
Saku Õlletehas – 5 krooni aktsiale
Saku Õlletehas on spetsialistide sõnul samuti ülekapitaliseeritud, sest seal ei ole kasutatud arenguks läinud omakapitalist tunduvalt odavamat laenuraha. Kassavood on aga olnud sedavõrd tugevad, et ettevõttel on lubanud suhteliselt kõrgeid dividende maksta.
"Ilmselt ei tule ka järgmise aasta dividendid madalamad, sest Saku on suhteliselt läbipaistev ettevõte ja tema puhul on hästi õnnestunud prognoosida dividende," ütles Kunsing, ennustades, et 2000. aasta eest maksab ettevõte 6 krooni dividende ühe aktsia kohta.
Norma – 3 krooni aktsiale
Norma otsus maksta 3 krooni dividende aktsia pealt oli spetsialistidele väike pettumus.
Danili sõnul viitab see tuumikaktsionäri plaanidele tootmise laiendamise osas.
"Võib ainult arvata, et ju on investeerimisplaan nii suuremahuline, et hetkel ei taheta rohkem dividende maksta, " ütles ta.
Danili hinnangul on Normal võimalik laenu võtmata järgmise 2 aasta jooksul investeerida 100 miljonit krooni, samal ajal vanu laenu tagasi makstes ja samas suurusjärgus dividende väljastades.
Harju Elekter – 3 krooni aktsiale
Harju Elekter on tugevalt kasvule orienteeritud ettevõte, kes on kasumi pannud laienemisse ja kasutanud aktiivselt ka finantsvõimendust.
Seepärast on firma dividendipoliitika olnud suhteliselt vaoshoitud.
Ka sel aastal ei maksa ettevõte dividende rahas välja, vaid annab selle eest iga aktsia eest kaks uut.
"Sisuliselt kasumit ei jaotata, vaid tõstetakse bilansis aktsiakapitali rea peale ehk siis suurendatakse aktsiakapitali," selgitas Kunsing.
Merko Ehitus – 90 senti aktsiale
Merko teatas reedel senise kasumijaotuse ettepaneku muutusest, mis tõstis dividendid 90 sendini aktsia kohta.
"Aktsionäri jaoks on see omakapitali tootluse optimeerimine, sest milleks hoida raha kinni seal, kus on võimalik väiksema rahaga täpselt suurt raha teenida," arvas Kunsing.
1999. aasta majandustulemusi tõmbas alla E.L.L Kinnisvara eraldamisega tekkinud 56,2 miljoni kroonine ühekordne kulu.
"Ilma selleta oleks kasum olnud suurem ja 2000. aastal ootaksin firma kasumit suurusjärgus 40 miljonit krooni," ennustas Kunsing.
Estiko – 1 kroon aktsiale
Aktsionärid võivad suuremat tootlust hakata ootama siis, kui ettevõte suudab maha müüa oma suures osas kasutult seisva pilvelõhkuja Tartus.
Baltika
Maksab dividendidena välja ka eelmistel perioodidel saadud kasumi.
Telekomilt oodatakse vähemalt 5 krooni
Analüütikud ootavad Eesti Telekomilt teadet, mis kinnitaks vähemalt 5-kroonise dividendi maksmist ühe aktsia kohta.
See tähendaks seda, et väljamaksmisele läheks kogu möödunud aasta kasum.
"Telekom peaks selgeks tegema, milline on ta kapitalistruktuur ja kui suur peaks olema võla osatähtsus kogu kapitalis," selgitas Reisenbuk.
Ta lisas, et praegu on ettevõte tugevalt ülekapitaliseeritud: omakapitali on palju, laenuraha aga praktiliselt polegi.
"Telekomi aktsionäridele oleks kõige optimaalsem lahendus, kui ettevõte kaasaks odavat laenukapitali ning maksaks omakapitalist dividende, et sellega suurendada omakapitali tootlust," arvas Ühispanga turuanalüüsi divisjoni juht Sven Kunsing.
Tema sõnul on Telekomi kasvuperspektiivid väiksemaks jäänud ja aktsionäri soov on sealt vahendid kätte saada ja kasutada samas suurusjärgus kasumi teenimiseks väiksemat omakapitali.
Reisenbuki arvutuste järgi ei leevenda ka 5-kroonise dividendi maksmine ettevõtte ülekapitaliseerituse probleemi.
Tema sõnul tuleks Telekomil otsida agressiivsemaid lahendusi nagu näiteks kas oluliselt suurendada investeeringud mingisse valdkonda või väljapoole Eestit või dividende oluliselt rohkem maksta.
"Ettevõte ei saa seda teha, sest ei taheta end maksumääraga ära tappa," lisas Reisenbuk.
Tiina Joosu
