Tuntud ärimeeste MTÜ lubab Maarjamäe kinnisvaraarenduse vastu võidelda kuni kohtuni välja

Mittetulundusühing Maarjamäe Ühenduse asutajateks on nimekad ettevõtjad Enn Veskimägi ja Priit Alamäe. Pirita kohalikke elanikke koondav MTÜ võitleb advokaatide abiga Maarjamäele planeeritavad hotelli- ja spakeskuse vastu, mida arendab omakorda nimekas ja jõukas ärimees Anatoli Kanajev.

MTÜ kõneisikuks on aga hoopis üks kohalikest elanikest, rahvusarhiivi töötaja Koit Saarevet. Ta kinnitab, et Veskimägi ja Alamäe ei ole MTÜ-s lihtsalt mõjukate inimestena "turundusnäod", vaid ülitoimekad inimesed, kellel ongi kombeks probleemi nähes käised üles keerata ja ise tegutsema asuda. "Suhtleme nendega tihedalt ka pisemate kodukanditeemade puhul, ei ole ainult detailplaneeringute üle vaidlemine. Lisaks on reaalsus, et selle kandi kinnisvaraomanikest enamik on mingit pidi avalikkusele tuntud, seega mittetuntud juhatuse moodustamiseks tuleks eraldi vaeva näha," rääkis Saarevet.

Milles siis seisneb kohalike probleem?

Saarevet selgitab, et algselt oli Anatoli Kanajevi ettevõtte Kantauro suure arendusprojekti asemele planeeritud 6-7 ühepereelamut. "Nüüd aga tahakse ehitada 400-kohaline spaahotell ja ligi tuhat korterit. Seega muutub oluliselt piirkonna ilme, olemus, inimeste arv, müratase, õhusaaste tase jne. Menetletavad seitse planeeringut muudavad Maarjamäe väga erinevaks sellest, mida meil oma investeeringuid kaaludes oli võimalik ette näha."

Saarevet näeb, kuidas piirkonda ootavad ees täispargitud kõnniteed ja veelgi suuremad liiklusummikud. "Kavandatavad 7 planeeringut tekitavad juurde u 2000 autot, mis on oluline lisamaht Pirita teele, aga veel tähtsam on küsimus, kuidas need autod Pirita tee liiklusvoogu sisenevad. Meile tundub see ebareaalne. Eriti arvestades Pirita tee koormuskasvu, mis tuleneb Viimsist, Piritalt ja TOPi planeeringutest ning Narva mnt koormuskasvu, mis tuleneb Lasnamäe veeru detailplaneeringutest, sh kavandatavast suurhaiglast."

Hoolimata kohalike muredest on aga Tallinna planeeringute registrist leitav 27. veebruaril riigihaldusministri Janek Mäggi allkirjastatud rahandusministeeriumi heakskiit projektile. "Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele," ütleb Mäggi kirjas linnavalitsusele.

Linna vastu kohtusse

MTÜ on palganud juba ka advokaadid end esindama ja linnavalitsusele vastuväiteid esitama ning lubanud asjaga kasvõi kohtusse minna. Pohla & Hallmägi vandeadvokaat Martin Männik loetleb Ärilehele kümmekond põhjust, miks arendus Maarjamäele halb on - liikluskoormuse tõus, negatiivne mõju elukeskkonnale jne. Lisaks mängitakse tehnilistele nippidele, sest Männiku sõnul rajaneb detailplaneering andmetel, mis on enam kui 8 aastat vanad ning seaduse kohaselt oleks kõnealune menetlus pidanud olema lõpule viidud hiljemalt 01. juuliks 2018. aastal. Seega ei saaks justkui detailplaneeringut enam kehtestada. Vastuväited esitati ka Tallinna linnaplaneerimise ametile.

Kanajev: linnas ei saa elada nii, et ümbruses pole teisi maju

Ettevõtja, hiljuti Transiidikeskuse sakslastele müünud Anatoli Kanajev ütles Ärilehele, et talle on naabermajade vastuseis tõeliselt ebameeldivaks üllatuseks. Arendaja sõnul on ehituse maksumuseks 20 miljonit eurot.

"Ma ei saa aru protestijate motiividest. Kui nad soovivad elada kohas, kus ümbruses pole ühtegi teist maja, siis linn pole selline koht, kus see oleks võimalik.

Pean minu kavandatavale hotellile ja spale vastuseisu põhjendamatuks, sest minu projekt läbis kõik linna poolt planeerimisele kehtestatud nõuded. Seetõttu saab proteste esitada mitte minu projektile, vaid linnale, kes need nõuded kehtestas," rääkis Kanajev.

"Keskkonnaekspertiisid näitasid, et minu krundil ei kasva midagi peale umbrohu ning loodusharulduste asemel leidub sel hulgaliselt Lasnamäelt tuulega kantud prahti. Minu arendus väärtustab selle koha ja on kasulik linna arengule."

Linn: kõigega on arvestatud

Tallinna linnavalitsuse detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen ütles hiljuti ERR-ile, et on täiesti tavaline, et planeeringuid naabrite poolt vaidlustatakse, ent elanike liiklusmuredel pole tema hinnangul alust.

"Praegust olukorda ei tasu vaadata planeeringute puhul. Ka liiklusanalüüsid on kõik tehtud ja on arvestatud ka liikluskoormuste tõusudega," kinnitas Rikkinen.