Tiiu Järviste, ettevõtja, ajakirja Mood väljaandja

Ajakirja Mood väljaandja Tiiu Järviste tõdes, et ta on kogu elu olnud väga säästlik inimene, samas on ta alati otsinud ka erinevaid võimalusi investeerimiseks. „Olen olnud ettevõtete kaasomanik, paigutanud raha erinevatesse fondidesse; rahastus-projektidesse ja aktsiatesse, nii Eestis kui ka mujal maailmas," sõnas Järviste, kelle jaoks on investeerimise temaatika alati aktuaalne olnud. „Aastaid tagasi olin päris mitmes ettevõttes kaasomanik, kümmekond aastat tagasi taandusin sealt ja pöördusin fondide ning aktsiabörsi juurde."

Esimest sammu investeerimismaailmas teha oli edukal ärinaisel võrdlemisi lihtne. „Kuna olen iseloomult väga usaldav, aktiivne ja kärsitu, siis oli esimene samm kerge. Olen aastatega kindlal veendumusel, et tegutsema paneb mind hirm kaotada, mitte võidurõõm. Usk teenida käib sellega kaasas," sõnas Järviste, kes on kümme aastat aktiivselt jälginud ka aktsiaturge.
Eelkõige soovitab naine investeerida kinnisvarasse, sest tema hinnangul sellist kukkumist nagu 2010. aastal oli, enam tulla ei saa. „Kui on võimalik, siis soovitan osta endale ikka kodu ja võimalusel ka midagi lisaks, mis toob igal kuul veidi lisa ning ka perspektiivis ei kaota oma hinda," sõnas Järviste, kes soovitab mõelda ka aktsiate peale. „Aktsiatesse soovitan ka investeerida, aga enne tasub kindlasti uurida ettevõte tausta pikas ajas ja panustada pigem dividendi aktsiatesse. Samuti soovitan hoida end emotsioonidest eemal."

Hanna-Liina Võsa, muusik

Laulja Hanna-Liina Võsa tõdes, et tema ei investeeri raha hetkel üldse. Praegu polevat lihtsalt õige hetk. „Ma väga ei tegele sellega praegu. Investeerin oma haridusse ja sinna läheb hetkel ka kogu raha. Elan rohkem hetkes, mitte tulevikus," tõdes ta.

Samas on tal eluperioode olnud, kus ta on oma raha kasvama pannud. Ja seda veel väga edukalt. „Aastaid tagasi hoiustasin oma raha Swedbankis või oli see toona Hansapank. Ja siis ostsin selle eest omale korteri. Seega, see investeering õnnestus väga hästi. Mulle tegelikult meeldib raha kõrvale panna ja koguda," tõdes ta.

Evelyn Sepp, Teenusmajanduse Koda tegevjuht

Teenusmajanduse Koda tegevjuht Evelyn Sepp hakkas teadlikumalt säästma siis, kui Eestis tekkis pensionikindlustuse süsteem. Tal on olemas ka kolmas pensionisammas. „Selle tegingi suuresti idealismist, patriotismist ja uudishimust," sõnas Sepp ja lisas: „Tänases seisus ja riiklikust vaatenurgast oleks kaalumist väärt mitte ainult elamisväärse palga teema, vaid ka pensionikindlustuse süsteemi revisjon. Eelkõige selles mõttes, et juurde tuleks tuua ka instrumendid tööandja pensionite sisseseadmiseks, rääkimata 3.samba kohustuslikuks muutmisest."

Sepp pole enda sõnul endas klassikalise väikeinvestori ainest leidnud, aga tema jaoks muutuvad üha huvitavamaks erinevad ühisrahastus-projektid ja sotsiaalse mõju osaku laadsed programmid. "Need tunduvad olevat usaldusväärsed, tootlikud ja missiooniga," lisas Sepp.

Karin Luiga, BDO turundus ja kommunikatsioonijuht

BDO Eesti turundusjuht Karin Luiga jaoks on säästmine, investeerimine ja finantseerimine alati olnud üks tavapärane osa elust. „Olukorras kus raha kaotab kiiremini väärtust, kui mõistliku riskiga investeeringud pakuvad tootlust, on säästmisel vähe mõtet," nentis Luiga ja lisas: „Samas, kui mõistliku riskiga investeeringute tootlus ületab rahaväärtuse kahanemist, on säästmises kahtlemata iva. Otsuste tegemisel on kõige keerulisem määrata investeerimisperioodi ja kõige vähemkeerukas instrumendi valik."

Luiga sõnul on põhilisteks hirmudeks olnud see, et investeering läheb luhta. Säästmisel aga see, et ei kogune piisavalt raha eesmärgi täitmiseks.

Miks aga paljud Eesti naised ei mõtle investeerimisele ega ka pensionifondidele ja raha erinevatesse fondidesse paigutamisesse, on Luiga sõnul hirm: „Eelkõige hirm selle ees, et fondihaldurid võtavad teenustasudena kogu Su raha ja jääb puudugi. Ilmselt paljud arvavad, et äri tasub ajada vaid nendega, kellel on kaotada sama palju, kui Sul endal."

KOMMENTAAR: Naised on sama aktiivsed investeerijad kui mehed

Kaire Peik, Swedbank pensioni ja investeerimise valdkonnajuht

Swedbanki statistika näitab, et naiste ja meeste investeerimishuvi on võrreldav, olles täna veel veidi meeste kasuks. Kuid arvestades, et naiste sissetulek on siiski meeste omast pisut tagasihoidlikum, võib öelda, et mehed ja naised tegelevad investeerimisega võrdselt. Sissetulekute erinevuse tõttu on ka keskmine meeste investeeringute summa naiste omast veidi suurem. Swedbanki klientidest omavad väärpaberikontot 8,1% naistest ning 13,3 % meestest . Naistel on keskmiselt väärtpaberikontol ca 2000 eurot; meestel - 2350. Keskmine naisinvestori vanus on 52 ja meesinvestoritel 48.

Elukindlustuse kaudu sõlmitavate kogumislepingutega on aga naised napilt meestest ees: 54% lepingu sõlmijatest on naised ja 46% mehed. Ootuspäraselt on naised sõlminud rohkem lastele kogumise lepinguid ja selles ületavad nad mehi peaaegu kahekordselt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi valdavalt näeme ja kuuleme mehi investeerimisest ja investeeringutest kõnelemas, on naised tegelikult sama aktiivsed investeerijad.

Lugu ilmus Swedbanki kliendilehes.