Tuntud isiku reklaami kaasamine toob kaasa riske

Kogu maailmas on tarbekaupade - olgu see siis toit või näiteks elektroonika - turundus juba mitu aastat liikunud järjest rohkem emotsionaalse kommunikatsiooni poole ehk räägitakse sellest, millises maailmas me ühte või teist kaupa ja teenust tarbides elame, millised inimesed ise oleme.

See tähendab ka, et turunduses on suur roll inimestel, kes kaubamärki esindavad. Sellised brändi saadikud on reeglina aga millegi muu poolest tuntud ja seega loomulik valik ongi meelelahutusmaailmast või spordist.

Kosmeetikabrändid on kasutanud modelle (kõneisiku asemel "kõnemodell" ehk spokesmodel), näitlejaid ja viimasel ajal ka reality-kuulsusi. Mitmed Eestis tegutsevad firmad on samade mõtetega asunud ka Andrus Veerpalu toetama ja ta on omakorda sportlasena nende kampaaniates väga nähtav olnud, esimesena meenuvad eelmarineeritud grillkana ja leib.

Tuntud isiksuste kaasamine toob paratamatult endaga riske: modell võib vahele jääda narkootikumidega, nagu Kate Moss; sportlane võib osutuda hüperseksuaalseks, nagu Tiger Woods. Äsja on titaanide topeltheitluse läbi elanud Dior, mille peadisainer John Galliano esines Hilerit ülistavate avaldustega ja mille peale Diori Cherie parfüümi eestkõneleja, näitleja Natalie Portman on avaldanud vastikust.

Nii et iga inimesele, eriti veel tuntud inimesele, rõhuv kampaania kannab endas selle inimese maineriski. Ettevõtte jaoks on oluline osata seda ohtu hinnata ja teha tarku valikuid. Kuulsusele on aga oluline katsuda vältida olukordi, mis nende karjääri ja sponsorlepingud ohtu seavad.