Kuma Raadio teatel põhjendas Estonian Cell tehase rajamise plaanidest loobumist mõnede keskkonnategelaste poolt tõstatatud käraga, mille kohaselt tehas kataks Eesti kuni Pärnu linna ja supelrandadeni ulatuva reostusega.

Ettevõte märgib oma kirjas, et taoline info diskrediteerib projekti ideid, häirib üldsust ning võib tulevikus kahjustada firma majanduslikke huve.

Estonian Cell märkis, et projekti realiseerimine oleks võimaldanud rajada Kesk-Eestisse olulise metsandusliku ja sotsiaalmajandusliku objekti ning reovee puhastamise probleeme saanuks lahendada koostöö korras.

Firma juhatus jätkab eeltööd tehase rajamiseks Harju maakonda Anija valda, kuid peab eelkõige tooraine hankimisel ja haavapuidu ressursi suurendamisel silmas ka võimalikku koostööd Järvamaa metsaomanike ja talunikega.

Norra puidumassitootja Larvic plaanib Eestisse rajada miljard krooni maksva tselluloositehase, mis käivitunuks Türil senise kava kohaselt 2002. aasta lõpus. Esimene partii pleegitatud termokeemilist puitmassi valminuks 2003. kevadel.

Projekti kohaselt oleks tehas lasknud Türilt Pärnu jõkke üle 5000 kuupmeetri heitvett ööpäevas, suurendades Türi reovee hulga kaheksakordseks.

Tunnustatud hüdrobioloogi Nikolai Laanetu sõnul andnuks norralaste Türile plaanitav haavapuitmassitehas küll tööd poolesajale inimesele, kuid oleks reostanud nii Pärnu jõe kui ka Pärnu lahe üliohtlike keskkonnamürkidega.

“50 töökohta, kuid pärast on terve Pärnumaa ja pool Eestit takkapihta sõnnikut täis. Tüüpiline ökokolonialism,” ütles Laanetu Eestimaa Looduse Fondi keskkonnauudiste agentuurile Roheline Värav.

Laanetu sõnul ladestuksid tehase heitvetes leiduvad ligniinid Pärnu lahe põhjamutta ning hakkaksid seal üliohtlikke mürke moodustama.

Kuigi tehase esindajate sõnul kasutanuks tehas nii tootmisel kui ka heitvete puhastamisel parimat võimalikku tehnoloogiat ei rahuldanud see keskkonnakaitsjaid, kelle hinnangul on võimalik toota ka suletud veetsükliga ilma reovett üldse tekitamata.