Turismiametil on kolm tulevikustsenaariumi
Turismiameti baasil loodav sihtasutus oleks eraõiguslik juriidiline isik ja eelmiste kogemuste põhjal võib eeldada, et aasta pärast on arutusel uus reorganiseerimine, sest riigi ja ettevõtluse rolle käsitlevat arutelu ei toimu, ütles Bljumovitsh.
Seda teed mindi 1992. aastal Rootsis, kus turismiamet kui riiklik struktuur likvideeriti ja 1995. aastal moodustati seadusega avalik-õiguslik juriidiline isik. Bljumovitshi sõnul on sihtasutus siiski parem kui teised variandid, sest siis säilib kolme aasta jooksul väljaarendatud struktuur.
Majandusministeeriumi osakond on parem kui likvideerimine, kuid esiteks kaob juriidilise isiku staatus ja rahvusvaheliselt kasutusel olnud nimi, selgitab Bljumovitsh. Osakonna staatuses muutub ka rahvusvahelise suhtluse tasand. Majandusministeeriumi osakonnas leiab tööd ainult 8 inimest. Praegu on turismiametis palgal 18 inimest ja lisaks veel viis infopunkti töötajat, märgib Bljumovitsh. Palgafondi defitsiidi tõttu on sellel aastal töökoormusele vaatamata komplekteerimata viis ametikohta.
Turismiameti funktsioonide üleandmine Eesti Turismifirmade Liidule on umbes sama, kui Eesti Panga funktsioonide üle andmine Pangaliidule. Kui selle põhjuseks on turismiameti halb töö, on haldajal võimalik rakendada erinevaid meetmeid, ütleb Bljumovitsh.
Turismiameti kaotamine ei leia toetust
Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees ja Finest Hotel Group tegevdirektor Toomas Sildmäe sõnul peaks turismiamet jääma ametiks edasi, sest tema ülesanne ja eesmärk on müüa Eestimaad ja kui riik sellest aru ei saa, siis on midagi valesti. Turismiametil on ikkagi riiklikud funktsioonid ja iga riik peab ennast ise maailmas teadvustama.
Lõuna-Eesti turismiarendusnõukogu esimees ja Võru maavalitsuse arenguosakonna juhataja Peeter Viiard peab turismiametitaolise institutsiooni olemasolu riigis väga vajalikuks. "Valitsuse otsus turismiamet kaotada oli küll pisut ennatlik ja tõsiselt läbi mõtlemata otsus. Eestis on kõrgeimaks turismipoliitika organiks Turismiarendusnõukogu, mida pole ühegi käskkirjaga kaotatud ja majandusministeerium on turismiameti reorganiseerimise või kaotamise taotluses sellest lihtsalt mööda läinud," ütleb Viiard ja lisab, et regioonides on turismiameti ümberkorraldamisega seonduvad asjad väga segaseks jäänud.
Mida tooks kaasa turismiameti likvideerimine?
Peaministri nõunik-erasekretär Sirje Endre palus turismiametil selgitada, mis juhtuks, kui turismiamet likvideeritaks.
Turismiameti turismiuuringute osakond jõudis järeldusele, et turismiameti likvideerimine koos tema turundus- ja arendusprogrammidega tähendaks Eestile umbes 320 000-350 000 ööbimisega turisti kaotamist lähema 3-3,5 aasta jooksul. Seetõttu jääks riigieelarvesse laekumata ligi 150-175 miljonit krooni.
URVE REPP
