Välisturistide arv Eestis väheneb. Selle aasta kaheksa kuu kokkuvõttes vähenes see mullu sama ajaga võrreldes 1%. Esmapilgul polegi see palju, kuid konteksti asetatuna siiski ebameeldiv. Lätis ja Leedus oli kasv samal ajal 9% ning maailmas keskmiselt 6%. Samal ajal aga plaanitakse Tallinnas tuleval aastal avada neli uut hotelli ja lisandub 575 voodikohta. Aastaks 2022 lisandub veel umbes 1000 voodikohta, kirjeldas turismiettevõtja tänast olukorda.

Pruuli tõdes, et praegust Jüri Ratase valitsust tuleb kiita selle eest, et majutusteenuste praegu kehtiv käibemaksusoodustus plaanitakse alles jätta. Sellist erisust kasutab Pruuli sõnul 25 Euroopa riiki. Tema sõnul on 15 Euroopa riiki kehtestanud ka toitlustusele madalama maksumäära. Soomes on see kehtiv alates 2010. aastast ning Läti plaanib selle kehtestada 2020. aastal.

„Meil on aeg seda tõsiselt arutada, kui me tahame naabritega võrreldes konkurentsis püsida,“ rääkis Pruuli. Eestit külastab aastas umbes neli miljonit turisti. Ühe elaniku kohta teeb see kolm turisti. Võrreldes naaberriikidega on see täitsa hea tulemus, sest Lätis ning ka Soomes on see veidi üle ühe turisti, samas Horvaatiat ning Islandi külastab ühe elaniku kohta 17 turisti aastas.

Pruulis tekitab hämmastust plaan Tallinnas 1% turismimaks kehtestada. „Jah, Horvaatia ja Island saavad seda endale lubada,“ tõdes Pruuli, avaldades aga kahtlust, et meile oleks see liig, sest Eestil on juba niigi kalli koha maine.

Turismimaksust loodetakse koguda aastas 16 miljonit eurot. Kui palju turiste aga maksu kehtestades tulemata jääb? Pruuli sõnul selle täiendava maksueuro enda pärast turist muidugi vaeseks ei jää, küll aga võib ta jätta siia tulemata maine pärast.

Kui tulemata jätab 1% senistest turistidest, tähendab see juba 19 miljoni euro suurust kahju. „Ma olen kindel, et Eesti juba niigi kalli maine taustal turismimaksu lisandumisel see 1% jätab siia tulemata," lausus Pruuli.

Pruuli sõnul on turism põnevate lugude kogum. Ka Eestil oleks tarvis sellist lugu, kuid millegipärast ei ole seda leitud, kuigi meil pidevalt toimub midagi - olgu selleks siis laulupidu või spordivõistlused.

Küll aga napib meil oskust neid lugusid leida ja välja mängida ning inimesi, kes seda suudaksid teha. „Helen Sildna ei maksa mulle ka kohe kõiki arveid ära, aga kindlasti ma ajan temaga ka edasi äri, sest minu arust ta ajab suuremat asja kui minu ja tema pisikesed ärid,“ tõdes Pruuli.

Pruuli toonitas, et meil ei ole aega olla unine ning uimane riik. „Praegu on mul tunne, et meie riigijuhid kujutavad meid ette kui mingit Põhjamaade pensionifondi: et meil on aega ja raha, justkui üks väike riik võiks niimoodi jätkates ellu jääda,“ leidis turismiettevõtja.