Turismiettevõtted nõuavad valitsuselt jätkuvalt käibemaksu tõusust loobumist
Vastavalt rahandusministeeriumi 8. mail välja saadetud käibemaksu seaduse muutmise seaduse eelnõule ja seletuskirjale teatavad liidud oma pöördumises, et majutusteenuse maksumäära tõstmine 50 protsendi võrra ei ole nende sektorit esindavate ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtete poolt vastuvõetav ning ei anna eelnõule kooskõlastust.
Liidud ühinevad Eesti kaubandus-tööstuskoja arvamusega, kes oma pöördumises valitsuse poole 26. aprillil tõi välja nimetatud maksumuudatuse negatiivse mõju Eesti turismisektorile ning kaudselt kogu Eesti majandusele.
Oma pöördumises tuginevad turismisektorit esindavad liidud eelkõige statiskaameti väljastatud andmetele selle aasta märtsikuus majutusettevõtetes peatunud välisturistide külastuste kohta. Statistikaameti andmetel on 2015. aasta märtsis Eestis ööbinud 9 protsento vähem välisturiste kui möödunud aastal.
"Meie peamised eksportturud Soome ja Venemaa on erinevatel põhjustel jätkuvalt surve all ja pole põhjust eeldada, et vaatamata ettevõtjate ja riigi ühistele turundustegevustele see trend lähiajal muutub. Väljakujunenud olukorras täiendava maksutõusuga turiste ehmatada on väga ebameeldiv samm, mis lisab turistide arvu vähenemisele hoogu juurde ega anna loodetud efekti planeeritava maksuraha osas. Sellises seisus peaksime tegelikult otsima lahendusi, kuidas makse langetada, mitte planeerima nende tõusu," seisab pöördumises.
Oma pöördumises toovad liidud ära ka oma argumendid majutusteenuse käibemaksumuudatuse osas:
1. Majutusteenuse käibemaksu erisus, mis kehtib täna 25. Euroopa liikmesriigis, on kasutusel seetõttu, et tõsta riigi kui turismisihtkoha, konkurentsivõimet ennekõike just välisturismi suunal. Ka Eestis moodustavad 2/3 turistide arvust väliskülastajad, tänu millele saame täna rääkida märkimisväärsest teenuse ekspordist. Eesti riigis on eksport maksuvaba.
2. Turism annab kümnendiku siseriiklikust toodangust ja ligi 30% teenuste ekspordist. Praegune Valitsuse otsus rajab teed majanduslangusele ja ekspordi pidurdumisele, mis omakorda mõjutab kogu turismisektoris töötavat 45 000 inimest.
3. Peale kohtumist erialaliitudega on eelnõu seletuskirja lisatud info Eesti Turismiarengukava
2014 -2020 kohta, mis on praktiliselt kogu muudatus, mis ilmselgelt on vähene arvestades olukorra tõsidust ja aktuaalsust kogu sektorile. Seletuskirjas on selgelt alahinnatud Läti ja Leedu majutusteenuse käibemaksu muudatuse mõju ja illustreerimaks turisminõudluse hinnaelastsust on kasutatud kümne aasta tagust restoranide hinnaelastsusuuringut Lõuna- ja Kesk-Euroopa ning Türgi näidetel. Sektori ettevõtete arvates ei ole see kohane ning näitab analüütikute ebapädevust ja mittemõistvat suhtumist meie sektorisse.
4. Seletuskirjas on välja toodud, et antud maksumuudatus on kooskõlas OECD poolt Eestile antud soovitusega kaotada ära ebaefektiivsed maksuerisused. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et seda soovitust ei ole OECD viimases raportis Eestile esitatud ning viimati kajastus kõneall olev soovitus 2012. aasta raportis, milles ei ole ühegi sõnaga mainitud majutusteenuse käibemaksuerisust kui ebaefektiivset maksuerisust. Usume, et majutusteenuse käibemaksuerisuse kaotamiseks on Vabariigi Valitsus ühepoolselt tõlgendatud OECD aegunud raportit.
5. Antud käibemaksu muudatuse otsus on tehtud kiirustades ja aegunud statistilistele andmetele toetuvalt, milles nähtavad viimaste aastate külastajaarvu tõusutrendid on eksitavad ja hetkereaalsust tõeselt ei peegelda. Täna tuleb Valitsusel see otsus ilmtingimata üle vaadata ning anda uus hinnag, toetudes Statistikaameti käesoleva aasta esimese kvartali näitajatele.
6. Oleme ühiselt veendumusel, et nii järsk käibemaksu tõus puudutab kõige valusamalt tõmbekeskustest eemalasuvates regioonides tegutsevaid ettevõtteid ning haavab tõsiselt kõiki mikro- ja väikeettevõtjaid. Selle tagajärjed loovad soodsa pinnase varimajanduse kasvule ja sillutavad teed palgavaesuse väljakujunemisele turismitööstuses tervikuna.
7. Oleme seisukohal, et tänases ebastabiilses majanduskeskonnas on ettevõtete maksukoormuse kasvatamine majanduskasvu pärssiv ning ei motiveeri ettevõtjaid aktiivselt tegutsema, et valdkonda investeerida.
Lisaks paluvad liidud lisada rahandusministeeriumis valminud eelnõusse kaks ettepanekut:
1. Rahandusministeerium tellib enne seaduse reaalset jõustamist põhjaliku ja erapooletu uuringu mõnelt tuntud rahvusvaheliselt audiitorfirmalt, mille sisuks on välisturistide analüüs (sealhulgas turistide liikuvus, hinnataluvus) 2013, 2014 ja 2015 (vajadusel 6 kuu põhjal) aasta andmete põhjal.
2. Rahandusministeerium tellib põhjaliku turismisektoris töötavate inimeste tööhõive ja palgaturu uuringu samade aastate osas.
Kui uuringutulemustest selgub, et turismisektor on tõsises languses, siis tuleb otsida võimalusi maksutõusu mitte ellu viia, seisab rahandusministeeriumile saadetud pöördumises.
Käibemaksu tõusu korral ei ole turismisektoril võimalik tõsta töötajate palkasid ega luua juurde uusi töökohti, mis on vastuolus Eesti turismiarengukavas käimasoleval perioodil püstitatud eesmärkidega, märgivad liidud.
Pöördumisele on alla kirjutanud: Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon.
Valitsusel on plaanis tõsta majutusteenuste käibemaksu 9 protsendilt 14 protsendile. Esialgne plaan oli tõsta 20 protsendini.
